KAH-alade kohta on kasutusel ka mõiste KAH-metsad, see on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juurutatud terminoloogias kõrgendatud avaliku huviga alad ehk KAH-metsad. Selle all peetakse silmas kindlat osa Eesti Vabariigi omanduses olevatest metsadest, mille majandamisel tuleb arvestada avaliku huviga ja kogukondi tuleb kaasata otsustusprotsessidesse.
Rahvaalgatus looduskaitse- ja kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel tehtavate lagereiate vastu kogus 3769 eraisiku allkirja ja 40 organisatsiooni toetuse.
Uuendusraied, sh lageraied tuleb peatada kõigis linnade, asulate, külade ja elamute lähedastes riigimetsades, sh kõigil KAH-aladel, looduskaitse- ja hoiualadel. Avaldatud nimekiri on seega poolik ja 2022. Aasta veebruari seisuga ei ole kah-alade nimekiri endiselt täielikult avalik.
RMK kaasamiskoosolekud
Majandamine
KAH metsades asuvate metsade majandamisel, sh raies pole seaduses ette nähtud erinevusi võrreldes puiduvarumisele orienteeritud metsadega.
Tänases seaduses puuduvad täpsustavad kaitsereeglid KAH-aladele ja pole määratud eelpool kirjeldatud metsatüüpe. Erijuhtumitena on kasutusel loodusväärtuste tuvastamisel vääriselupaigad
Kaasamine
KAH-alade majandamise kavandamisel lähtub RMK kohalike kaasamise kohustusest, selleks korraldab RMK KAH-aladele planeeritavate raiete tutvustamiseks kaasamise koosolekud.
Seaduste muutmine ajas
Praegused KAH-aladeks määratletud alad kuulusid kuni 2009. aastani seaduses määratletud kaitsemetsade hulka. Aastatel 1991 – 2008 oli metsaseaduses kolm metsakategooriat: kaitse-, tulundus- ja hoiumetsad. Kaitsemetsa põhiline funktsioon oli keskkonnaseisundi kaitse.
Vastuolud ja probleemid
KAH-alade teemal 2021. aasta aprillis 28 kogukonna poolt tehtud ühispöördumises on selgitatud: “KAH metsade jäävad täna hallile alale, kuna ei kajastu täna üheski seaduses. KAH alade mõiste on aegade jooksul varieerunud. Ühestki seadusest, sealhulgas Metsaseadus, seda praegu ei leia.”