Kogukonnametsade lagedaksraiumise probleem on sisuline, mitte kommunikatiivne

RMK vastus avalikkuse sisulisele kriitikale nn KAH-alade* osas näib olevat väljuda kriitikarahe alt, kasutades “mõistepesu” ja tuues (sisu muutmata) kasutusse uue termini, millel ei näi olevat ei seaduslikku ega praktilist alust – kogukonnaala. Kogukonnametsade lagedaksraiumise probleem on aga sisuline, mitte kommunikatiivne.

Milles seisneb sisuline, lahendamist vajav, probleem

Sisuline probleem, mida RMK mõistepesu ei lahenda on, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on  üle Eesti kogukonnametsi, puhke- ja kodumetsi (nn KAH-alasid) kohalike elanike vastuseisust hoolimata ohtralt lagedaks raiunud. Paljud kohalikud on metsade säilimise nimel võidelnud, mõnes paigas on mõnel metsal õnnestunud ka lagedaks raiumisest pääseda. 

Mida tuleks päriselt teha, et probleem lahendada?

Senist olukorda muudaks see, kui RMK loobuks kogukonnametsade lagedaks raiumisest ja hoiaks neid püsimetsadena. Oluline on jätta täius 60% ja kindlasti mitte alla 50%, et mets oleks alati metsa moodi, oleks tuultele ning tormidele vastupidav ja säiliks elamisväärne keskkond ka lindudele ning loomadele. Kogukonnametsad tuleb majandusmetsade arvestusest välja võtta (st arvata nad uuendusraiete arvestusest välja). Need ei tohi olla metsad, kust arvestatakse puidu tagavara ja tihumeetreid ja kogukonnametsades peavad uuendusraied olema välistatud. 

Sisuline kaitse versus RMK mängud mõistetega
Meenutagem, et enne 2009. aastat oli kasutusel mõiste “kaitsemetsad”, mille kaudu olid tagatud seaduslikud erisused majandamises hoidmaks kõnealuseid kodumetsi täitmas puhke- ja elukeskkonna kvaliteedi hoidmise funktsioone. Niinimetatud KAH-alade (kõrgendatud avaliku huviga ala) mõiste kasutuselevõtt RMK poolt hajutas ajaloolist järjepidevust ja nüüd plaanib RMK vahetada KAH-alade mõiste omakorda kogukonnaala mõiste vastu.  Kogukonnametsi saaks tõhusalt kaitsta taastades metsaseaduses kaitsemetsade kategooria ja määrates need metsad kaitsemetsadeks. Selline määratlus tuleks sätestada juba Metsaseaduses.

Lõpetuseks ei saa mööda küsimusest, miks väldib RMK kogukonnametsadest – puhke- ja kodumetsadest – rääkides sõna “mets” kasutamist?

*KAH-ala mõiste kasutusele võtmine RMK poolt langes samasse aega 01.09.2017 jõustunud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega. Meedias kasutati mõistet “kõrgendatud avaliku huviga ala” esmakordselt 2017. aasta septembris, pärast metsaseaduse (MS) ja looduskaitseseaduse (LKS) muudatuse jõustumist, ajalehe KesKus rubriigis “Metsiku Eesti lood”. Artiklis “Mets ja avalik huvi” kirjutas RMK maakasutusosakonna juhataja Marko Trave, et „kõrgendatud avaliku huviga ala“ (näiteks mets) on ala, mis ei kuulu looduskaitse alla, ent kus metsa majandamisele on seatud omad piirid.