Vastuseks Mikk Marranile: lageraie on väljakujunenud metsakoosluse lõpetamine, mitte looduse uuendus

Vello Keppart, säästliku metsanduse ekspert
Leo Filippov, metsakasvatusinsener
Farištamo Eller, looduskaitsja

25. juunil avaldas Maaleht vestluse RMK juhi Mikk Marraniga, kes ütles väite, mis vajab selgitamist põhjusel, et tegu on valeväitega. Marran: „Seda ütlevad nii metsamehed kui teised koolkonnad, et see (lageraie) on kõige looduslähedasem raieliik, sest see matkib mingil määral looduslikke häiringuid, on selleks siis torm või metsatulekahju. Tänu lageraiele saab uus mets kõige kiiremini kasvama. Siiski vaatame, kas saame teha valikraiet ja kasutada turberaie erinevaid liike.” (Viited  koolkondadele ja metsameestele, kes nii ütlevad, oleme RMK-lt küsinud.)

Uuendusraie sh lageraie on varasema nimega lõppraie, mis tähendab metsakoosluse lõpetamist. Lageraie puhul pole loodusliku häiringuga mitte midagi ühist, sest loodusliku häiringu puhul võivad puud küll näiteks surra, tormituulega maha kukkuda või piksest tabatuna põleda, aga puitu ei viida metsast ära. uit jääb alles kas siis lamapuudena või tüügastena, kus saavad võimaluse hakata elama muuhulgas liigid), kes just oma aega on oodanud. Pealegi – ca 30 000 hektarit üksnes lageraiega lagedaks raiuda, nagu umbkaudu igal aastal Eestis tehakse, ei sarnane kuidagi loodusliku häiringuga (lisaks veel palju teisi raieliike!)  Lageraie on inimeste tehtud selleks, et saada kiirelt lühiajaline kasum, mis tasub ära vaid praeguste metsandustoetussüsteemide toel.

Lageraie järel raiesmik tavaliselt nn mineraliseeritakse (st avatakse mullapinnas kas vagudena või suhteliselt sügavate aukudega) ja istutatakse uued tavaliselt männi, kuuse või arukase taimed. Metsakultuurist kasvatatakse liigivaene kultuurpuistu, mis saab areneda järgmise lageraieni. 

Looduslike häiringutega ei kaasne metsamulla rikkumist ega ulatuslikku hävitamist, mida tekitab aga tööstuslik lageraie, mida tehakse raskete masinatega suurtel pindaladel, tihti kevad-suvisel ajal. Selline metsamajandamine vähendab majanduslikus mõttes ka metsamuldade tootlikkust ja vähendab drastiliselt mulla elustikku ning looduslähedusega ei ole sellel midagi tegemist. RMK juhi kõnealune väljaütlemine on erialaliselt moraalitu ja vastutustundetu avalikkuse eksitamine. 
Aastal 1999 kirjutas Ivar Etverk ajakirjas “Eesti Mets”( NR 8#, lk 21): “.. nad kasutavad kasvõi lusikat söömiseks ja autot sõitmiseks, kusjuures reeglina jäävad alles nii lusikas kui ka auto. Miks siis ei võiks metsa kasutada mingi eesmärgi saavutamiseks nii, et ta alles jääb?” RMK juhi väide on vale täpselt seetõttu, et lageraie tulemusel metsa alles ei jää, sest looduslik häiring on tavaliselt väikesepinnaline ja selle suudab loodus taastada oma ökoloogilist väärtust ja mitmekesisust oluliselt kaotamata. Suurepinnalisi häiringuid (ulatuslikud tormikahjud, suurpõlengud) nimetatakse aga katastroofideks ja seda on oma mastaabilt ning mõjult ka tööstuslikud suurepinnalised lageraied. Marran õigustab oma väljaütlemisega praegust lageraiehullust ja (üli)suurte lagealade tekitamist. 

Lageraied mõjutavad Eesti metsaelustikku, kultuuri ja majandust ulatuslikumalt, kui esmapilgul paistab. Need kahjustavad mitte ainult metsa kui elupaika, vaid ka selle sotsiaalset ja kultuurilist väärtust. Turism kannatab, kuna võsastikud ei paku silmailu ega puhkevõimalusi, mida ootavad puhkajad ja loodusesõbrad. Samuti kaob osa kultuuripärandist – tulevased põlvkonnad ei saa enam kogeda samu vääriselupaiku ja liigirikkaid vanu puistuid, mida meie esivanemad tundsid. Puude ja nende struktuuride, nagu õõnsused, kõdupuit ja mükoriisavõrgustik, kadumine ohustab seal elavaid haruldasi ja aeglase levikuga liike. Lisaks toob lageraie kaasa drastilisi muutusi kasvukoha valguses, mullaniiskuses ja temperatuuris, millega paljud liigid kohaneda ei suuda. Mikrokliima muutumine ja invasiivsete liikide levik süvendavad veelgi kohaliku elustiku kadumist.

Kõige looduslähedasemaks metsa majandamise viisiks on püsimetsakasvatus, milles saab valikraiega raiuda üksikpuid või väikesi puurühmi, jäljendades nõnda looduslikke häiringuid, hoides metsa erivanuselist struktuuri ja edendades looduslikku järelkasvu. Lageraiepõhine metsade majandamine aga vähendab looduskapitali ja ei ole kestlik metsakasvatus (Metsaseadus § 2), sest ei taga kasvukohale iseloomulike elukoosluste püsimist ega elustiku mitmekesisust piirkonnas. Kokkuvõttes kahjustatakse lageraiega oluliselt metsa poolt pakutavaid mitmekesiseid looduse hüvesid. Lageraiepõhise metsamajanduse mõju elustikule on põhjalikult analüüsinud  näiteks Asko Lõhmus metsanduse arengukava 2030 alusuuringu tarvis( Lõhmus, A. Lageraiepõhise metsamajanduse mõju ohustatud elustikule ja selle leevendamise võtted. Rmt: Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Tartu, 2018: 236-251.).

Otsus eelistada lageraiet on üks asi, aga eksitada avalikkust on hoopis teine. Lageraie on metsade lõppraie ja tähendab metsakoosluse lõpetamist, millel ei ole loodusliku häiringuga midagi pistmist. Kui RMK juht Mikk Marran soovib riigimetsades looduslähedast metsade majandamist, on vaja kasutada valikraiet, mitte lageraiet.