RMK raius Kehras müratõkkeks oleva kogukonnametsa maha

Loo kirjutas kohalike info ja andmete põhjal üles Farištamo Eller, Päästame Eesti Metsad MTÜ*

Kehra terviseradade metsa majandamise plaanis leppisid kogukonna esindajad, omavalitsus ja RMK kokku 2022. aastal. Allkirjastati dokument, mille järgi selle metsa kvartali AN168 eraldist nr 1 ei lageraiuta, sest see on oluline looduslik puhver ja niigi minimaalne müratõke väga tiheda liiklusega raudtee ja elumajade vahel. Lepiti kokku, et eraldiselt viiakse välja üraski kahjustatud kuused, mida ka 2023. aastal tehti.

Neljapäeval, 19. veebruaril metsatiirule minnes ootas kohalikke ees poollage eraldis. Harvester huugas kõnealuse metsaeraldise raudteepoolses osas, langetades ilusaid, eluterveid kuuski, mis saehambalt kukkudes langesid nii, et ladvast teeni jäi veel kümneid meetreid, ohustamata mitte kedagi. Kohalik elanik rääkis, et RMK-poolse inimese Andrus Kevvai selgitus oli, et erakorraline raie (millest ei peagi üldse kogukonda teavitama) toimub Lõhmuse tee elanike soovil, sest seal olevat ohtlikke puid, mis võivat majadele ja autodele (ja inimestelegi?) peale kukkuda, ja et juba ongi kukkunud üks puu elektriliinidele ja lõhkunud kellegi plangu. Kohaliku sõnul raiutigi “nii igaks juhuks” kõik kuused sellelt eraldiselt lihtsalt maha. 

Ohtlikuks hirmutas aga need kuused RMK ise ja oli resoluutne puude eemaldamise suhtes, kuigi need kindlasti kuhugi poleks kukkuma hakanud enne 10-aastase majanduskava lõppu 2031. aastal. RMK rikkus kohalike sõnul seega kokkulepet, mis sõlmiti 2022. aastal, vassis kohalikele selle kohta, et kõik kuused kohe praegu ohtlikud on ning valetas seiga kohta elektriliinidele ja plangule langenud puust. Raieteatises seisab veel, et raudteepoolsesse serva püütakse jätta puid ja alusmetsa rohkem kasvama, et summutada rongide tehtavat müra. Kohaliku sõnul jäi seegi kahjuks pelgalt soovituseks.

Teine kohalik elanik meenutab: “2022. aastal metsas kohtudes olime lageraie vastu ja RMK lubas teha sanitaar- või hooldusraiet. Olid mõned kuivad kuused. Neid tuldi langetama 2022. novembril üks mees, kes lasi ühe puu ühe aia peale ja elektriliinile. Töö jäi siis suveni pooleli, mil langetati veel veidi. Üraskikahjustusega kuused võeti mingil määral maha 2023. aastal, kuid oksad ja tüved jäeti metsa ja aidati niimoodi üraskil edasi levida. 2024 suveks oli üraskite rünnaku all nii üle 20 puu. Kohalikud siis palusid üraskitest rünnatud puud ära võtta. RMK ütles, et kõik kuused lähevad ja kraav tehakse puhtaks ja asemele istutatakse millalgi männid.Tuli aga kavalalt lageraie ja raiuti ka kõik toomingad ja vahtrad ka kraavi äärest. Ei jäänud siia mingit puhvertsooni mingite puude näol.”

Selgub, et RMK ise kukutas puu elektriliinidele ja lõhkus kellegi aia. Lisaks murti veel kohalikule antud lubadust katkist aeda appi parandama tulla. RMK kavaldas kohalikud üle. Need, kes elasid enne metsa ääres kõrghaljastuse piirkonnas, elavad nüüd lagedal raudtee ääres (sest metsatriipu enam vahel puhvriks ei ole). Kogu see kogukonnametsade saaga on kohalikele palju õpetanud. Näiteks on nad tänaseks ära õppinud, et lageraie on vaid üraskikahjude eemaldamine, mitte aga üraskitõrje võte ja et üraskite levikut on valede metsamajandamisvõtetega võimalik soodustada. Just seda viimast RMK oma tegevusega üraskile nö pidulauda kattes tegigi. 

Kohaliku sõnul liikus selle aja jooksul, mil ta iga hetkega lagedamaks muutuva metsa ääres seisis ja kurvastas, Lõhmuse teed pidi mitmeid inimesi, kes kõik samuti nördinult pikemaksajaks hävitustööd vaatama jäid. RMK sai aga linnukese kirja, et mets võeti maha kogukonna soovil. Siinkohal tasub ehk meenutada, et 2022. aasta alguses raius RMK Kehras vale metsa. Tollal ütles kohalik roheportaalile, et süsteem tundubki selline, et inimene lihtsalt väsiks ära ja ütleks: “okei, las minna.” Veel ütles kohalik tollal, et RMK-ga võitlemiseks peab põhimõtteliselt olema metsaekspert ja jääb mulje, nagu mets kuuluks rahva asemel RMK-le, kuigi RMK peaks metsa üksnes heaperemehelikult haldama.**

Kohalike hingevalu selle üle, et oluline metsatukk hävitatakse, on keeruline edasi anda. Üks kohalik rääkis, kuidas mitusada inimest andis talle oma allkirjaga märku enne 2022. aastal valminud metsa majandamisplaani koostamist, et soovivad Kehra terviseradade metsa lageraiest säästa, iseäranis kõne all oleva metsaeraldise, mis, nagu juba öeldud, oli vajalik puhver raudtee ja elumajade vahel. Lõhmuse teel elasid inimesed varem metsatuka serval, nüüd aga raudtee ääres. 

Kehra kohalike sõnul RMK manipuleerib, valetab ning rikub kokkuleppeid ja elukvaliteeti. Ja tõepoolest – see on hämmastav, et RMK-l on võimalus ja voli kooskõlastatud plaane rikkuda, valesid välja mõeldes kogukonnametsi üleüldse laastada ja sellega Eesti inimeste elukvaliteeti halvendada.

On väga oluline kogukonnametsad majandusmetsade arvestusest välja võtta. See tähendab nende metsade uuendusraiete arvestusest välja arvamist. Need ei saa ega tohi olla metsad, kust arvestatakse puidu tagavara ja tihumeetreid, vaid need metsad peavad tagama eelkõige sotsiaalsed ja kultuurilised vajadused ja mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Kõige lihtsam on sõnastada seda nõnda, et neis metsades tuleb täius jätta pärast raietegevust vähemalt 60%, et mets oleks alati metsa moodi ja oleks tuultele ning tormidele vastupidav ja et säiliks elamisväärne keskkond nii inimestele kui ka lindudele ning loomadele. Praegu on nii, et nagu Eesti mets on muutunud süsiniku emiteerijaks, on RMK “abiga” kogukonnametsad kõikjal muutumas hingerahu pakkujatest hingevalu külvajaiks. Need metsad on aga ühishüve, mille hoidmine peaks olema meie kõigi ühine huvi. Kogukonnametsades peavad uuendusraied ehk lagedaks raiumine olema välistatud!

* Loo kirjutas üles metsade eestkostja F. Eller MTÜst Päästame Eesti Metsad. Üle Eesti on kogukonnametsad ohus, sest nii kliimaministeerium kui ka riigimetsa majandamise keskus keelduvad neis uuendusraietest loobuma.
** Kehras raius RMK vale metsa ka 2022. aastal, sellest on kirjutanud roheportaal näiteks siin.

Fotod on sündmuskohalt, lugu on ilmunud Postimehes.