Kaitsemets
Kaitsemets oli 1991 – 2008 kehtinud metsakategooria Eestis keskkonnaseisundi kaitsmiseks (mulda, vett, asulaid, teid, maastikke jm kaitsev mets) Allikas: Metsasõnastik. Metsamajanduse alused. Tartu, 2011: 831-832.
Asukohad ja kehtestamise tingimused
Kaitsemetsa asukoht võis olla kaitsealal, kaitstava looduse üksikobjekti ümber ja ranna piiranguvööndis ning hoiualal. Kaitsemetsa staatus tulenes ka muudest seadustest ja planeeringutest lähtuvate täiendavatest piirangutest, nii kategoriseeritud mets võis ka olla valitud geenireservi metsaks. Kaitsemetsade näiteks saab tuua puhkealad, metsapargid ja parkmetsad, linnade rohelise vööndi metsad ja rohealade puistud, maanteede ja raudteede äärsed metsad, kõrge saagikusega marja- ja seenemetsad, mereäärsed rannametsad, mälestiste kaitsevööndite metsad, allikalised alad kui kaardil ei ole veekaitsevööndit määratud jt.
Kasutusala
Kaitsemetsa põhiliseks kasutusalaks oli erinevate kahjulike ilmastikumõjude ja muude tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristati kahjustava teguri järgi – tuult, müra, tuld, mullaerosiooni, laviini ja rusuvoolu tõkestavad metsad või kaitstava objekti alusel – põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad.
Kaitsemetsa majandamine
Kaitsemetsade majandamises peeti muudest hüvedest kõige olulisemaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitsemetsade majandamises tohtis valdavalt teha hooldusraieid, lageraied olid enamasti välistatud. Peale hooldusraie eelistati veel valikraiet ja turberaieid või vajadusel tehti kitsaid(kuni 30 m lai) väiksemõõdulisi(kuni 1 (2) ha lageraielanke, mis on sarnased veerraiele(üks turberaie viisidest).
Väljavõte 2006-2008 kehtinud metsaseadusest, mis kirjeldab kaitsemetsa majandamist.
“
§ 20. Kaitsemetsa majandamine
(1) Kaitsemetsa majandatakse käesolevas seaduses ning looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjas sätestatu kohaselt.
(2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel määratud kaitsemetsa majandamise eeskirja kinnitab keskkonnaminister määrusega ühesuguse kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmale, kusjuures keskkonnaministril on õigus kaitsefunktsioonist lähtuvalt:
1) keelata lageraiet;
2) suurendada kuni 20 aasta võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust;
3) piirata raieaega;
4) keelata tehnoloogia kasutamine, mis kahjustab metsakõdu ja alustaimestikku;
5) suurendada kuni kümne protsendi võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud turbe- ja harvendusraie järgset rinnaspindala või täiust puistus, mis kaitseb asulat või rajatist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest;
6) kehtestada metsa majandamisel erisusi metsa esteetilise väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks puistus, mida kasutatakse intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel;
7) kohustada metsaomanikku rakendama meetmeid metsa tuleohu vähendamiseks ja tule leviku võimaluse tõkestamiseks.
(3) /…/
(4) /…/
(5) Kui metsa kaitsemetsaks määramine piirab oluliselt metsa majandamist, on metsaomanikul õigus taotleda riigilt metsa majandamisel saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud kulude hüvitamist.
(6) Hüvitise taotlemise, taotluse läbivaatamise ja hüvitise arvutamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. [6]
”
Ajalugu
Alates 28.03.1991 Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga kehtiva metsaseaduse järgi jagati Eesti metsad hoiumetsadeks, kaitsemetsadeks ja tulundusmetsadeks . Neid metsakategooriaid eristas erinev majandamise eesmärk ja kord.
Kaitsemetsade mõiste eemaldati seadusemuudatuse kaudu seadusandlusest koos kõigi tollaste metsakategooriate(hoiu-, kaitse- ja tulundusmetsad) kehtetuks tunnistamisega 10.12.2008. Seoses seadusemuudatusega muutusid mitmed väljaspool kaitsealasid asuvad kaitsemetsad majandamise korra osas võrdseks tulundusmetsadega, mõlemaid oli sellest ajast saadik võimaliki majandada lageraiepõhiselt langi pindalaga kuni 6 või 7 ha, või veel suurema pindalaga kuni eraldise suuruseni.
Kaitsemetsa mõiste eemaldamine Eesti riigi seadusandlusest mõjutas mitmeid varasemalt koostatud maakonna üld- ja teemaplaneeringuid selle kaudu, et nendes kaotas kaitsemetsade mõiste tähenduslikkuse. Näiteks lõppesid kaitsemetsa staatuse kaotanud aladelt asustust ja maakasutust suunavad piirangud.
Paljude looduskaitsealade ümber väljaspool otseseid kaitsealasid, sh kaitseala piiranguvööndis, muutusid sealsed kaitsemetsad seaduse järgi ja majandamisviiside osas võrdseks tulundusmetsadega.
Tänapäev
Varem kaitsemetsade kategoorias olevaid puistuid on tänapäeval osaliselt kategoriseeritud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt kõrgendatud avaliku huviga aladeks (metsadeks) (KAH). Selliste metsade majandusvõtetes enam erisusi võrreldes tulundusmetsadega (tänasel päeval majandusmetsadega) pole.
Poleemika
Asulatelähedaste endiste kaitsemetsade lageraiepõhise majandamise vastu on protesteerinud näiteks vanad metsakasvatajad. Kogukonnad tegelevad kohalike metsade (endiste kaitsemetsade) säilitamisega (lageraie vältimisega) pöördudes metsade kaitseks ka kohtusse, näiteks Kurgjal.
RMK plaanitavate lageraiete vältimiseks kohalikele olulises metsas on mõnel pool loodud kohaliku tähtsusega kaitseala. Hetkel on kohaliku kaitseala loomise protsess pooleli Tammistes ja Sõrves. Mitmetes endistes kaitsemetsades ehk praegustel KAH-aladel on lageraie (uuendusraie) ära hoidnud sealne vääriselupaiga määramine (VEP). Näiteks on KAH-metsad lageraiumata jäänud sel põhjusel Lõhaveres, osaliselt Kanakülas.