märts 14, 2025
Kaitsemetsade kategooria taastamise olulisus Kehra kogukonnametsa õnnetu lageraie näite taustal
Leo Filippov, metsakasvatusinsener
Vello Keppart, säästliku metsanduse ekspert
Korduvalt on avalikkuses tehtud ettepanek taastada kaitsemetsade kategooria (1). Kaitsemetsad täidavad metsa hüvede säilitamise funktsioone: bioloogiliselt terve metsamaastiku säilitamine; kaitstavate loodusobjektide hoidmine; maastiku, mulla ja vee kaitsmine; inimestele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine värskes õhus. Kaitsemetsade majandamise eesmärk on metsa kui koosluse säilitamine ja kõigi väärtuste kasutamine metsa tasakaalulist ökoloogilist seisundit kahjustamata.
Et edaspidi sellised lageraie juhtumid nagu hiljuti Kehra kogukonnametsaga, ei toimuks, on vaja teha põhimõtteline otsus. Sellised elanike elukvaliteeti hoidvad ja kaitsvad metsad on vaja säilitada metsa erinevate hüvede ja loodusväärtuste hoidmiseks, mitte sealt eelkõige puidu tihumeetreid kasvatada. Need metsad on vaja majandusmetsade uuendusraiete arvestuslangi arvestusest välja võtta ja hooldada püsimetsana. Kogukonnametsad on inimeste sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste täitmiseks, samuti mitmekülgse metsakasutuse võimaluse andmiseks, näiteks müra ja saaste puhverdamiseks, ilusama kodumaastiku säilitamiseks, koriluseks ja rekreatsiooniks. Seetõttu on loogiline vajadus metsaseadustikus taastada kaitsemetsade kategooria, et oleks õiguslikult reguleeritud selliste eriliste metsaosade säilimine ja hooldamine kõrge püsimetsana. Kahjuks arvatakse, et valikraietega püsimetsakasvatus ei taga Eestis metsa uuenemist metsakasvatuses väärtuslike puuliikidega.
Konkreetselt Kehras (2)on kindlasti tegemist endise kaitsemetsa staatuses olnud puistuga. Antud juhul oleks saanud kõrvaloleva tee pealt ohtlikud üksikpuud väga hästi eemaldada. Üldteada on seegi, et vältimaks tuulemurru ja tuuleheite soodustamist, ei tohi avatud metsaservi üldse hõredaks raiudagi. Kehras teostatud lageraiele olid kindlasti olemas loodus- ja maastikusõbralikumad alternatiivid.
Palju räägitakse üraskikahjustustest metsades. Vajalik on mõista, et üraskitõrjes on oluline üraskite poolt värskelt asustatud puude märkamine ja koheselt asjakohaste tõrjemeetmete rakendamine, kas feromoonpüüniste oskuslik kasutamine või püünispuude langetamine ning nende õigeaegne metsast väljavedu. Feromoonpüünised on sageli kasulikud püünispuude mõju toetamisel. Lageraie ei ole üraskitõrje võte, vaid õigeaegselt tegemata jäänud tõrje tagajärg. Üraskitõrje peamine eesmärk on hoida kahjurite arvukus optimaalselt madalal, et nad ei ohustaks kasvavaid heas seisundis puid. Üraskikahjustused on loomulik osa metsast, kuid epideemilise mõju vältimiseks tuleb üraskitõrjega tegeleda aegsasti aktiivselt ja professionaalselt. Loomulikult ei tohi varasemate hooldusraietega, sh sanitaarraietega tekitada eeldusi üraskirüüste laienemiseks ja süvenemiseks. See juhtub siis, kui varasema raie käigus vigastatakse pehme pinnase tõttu kasvavate kuuskede juuri ja kokkuveol kooritakse maha koort kasvavatelt kuuskedelt. Ohtlik on jätta värsked kuuseraidmed koristamata või põletamata, sest nende lõhnad toimivad üraskite lendluse ajal üraskeid ligimeelitavalt.
RMKs rakendatav uuendusraieks valikute suund ja lageraiet õigustav retoorika näib selline, mis annab RMK-le võimaluse kogukonnametsa maharaiumises teha vastutavaks just kohalikud elanikud ja omavalitsuse. Siinkohal tuleb aga küsida, miks meil on üleüldse vaja ühiskonnana kogukonnametsade lagedaks raiumist toetada? Põhjendusi ja ettekäändeid metsade, sh kaitsemetsa ülesannetes olevate puistute lageraieks leiab kindlasti ja alati, aga need ei muuda asja olemust. Metsa kasvatamiseks ja väärtustamiseks on vaja erialateadmisi ja erialalist vastutustunnet. Varem aktsepteeriti metsanduse head tava, mis seisnes austuses metsa vastu ja kohalike elanike pikaajaliste vajaduste arvestamises. Eestis on ühiskonnana ja riigina vaja vastu võtta otsus, et säilitada ja hoida kogukonnametsad hooldatud püsimetsadena. Sellised metsad on osa meie ühishüvest, mille hoidmine ja kaitsmine on (ka Eesti Põhiseaduse § 5 ja § 53 järgi) meie ühine vastutus ja pingutus.
See teema on olnud avalikkuses juba aastaid käsitlemisel. Nii saatsid 2021. aastal 28 kõrgendatud avaliku huvi (KAH) all oleva metsa eest seisjad(3) vastusena RMK 17. märtsi 2021. aasta teatele metsatööde planeerimise kohta avaliku ühispöördumise (4), tehes RMKle ettepaneku algatada nn KAH metsade staatuse osas avatud dialoog. Eesmärgiks oli leida ning rakendada keskkonnakaitseliselt oluliste ja elanikele tundlike metsaosade suhtes seadusega tagatud kaitsemeetmed. Ühise avaldusega tehti ettepanek loobuda kogukonnametsades uuendusraietest (lage- ja turberaied) ning võtta suund püsimetsakasvatusele. Pöördumise esitajad toovad kirjas esile, et kõrgendatud avaliku huviga metsad eristuvad majandusmetsadest oma suuremate keskkonnakaitseliste, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuse poolest.
2022. aasta märtsis tehti avalik pöördumine kodumetsade kaitseks (5), mille sisu oli veidi laiem – uuendusraiete, sh lageraiete peatamise vajadus kõigis linnade, asulate, külade ja elamute lähedastes riigimetsades, looduskaitse- ja hoiualadel. Algatajate selgitus on aktuaalne ka tänasel päeval: “Eesti metsad on läbi aegade olnud eestlastele turvalisuse tagajaks. Keerulistest aegadest aitavad meid üle metsad, mis pakuvad kaitset ja mille elurikkus on hoitud. Tänane hetkelistest majandushuvidest lähtuv väga intensiivne lageraiepõhine metsade majandamise praktika ei taga kvaliteetset jätkusuutlikku elukeskkonda ja välistab Eesti metsade erinevaid ülesandeid säilitava rolli.”
Kehra lageraie juhtum näitab, et hoolimata RMK juhtide ilusatest sõnadest ja uue arengukava retoorikast, jätkab RMK oma varasemat hoolimatut lageraietegevust ühiskonnale tundlikes ja olulistes metsades. See juhtum pole ju üksikjuhtum, vaid süsteemi korduv käekiri ja see on kohalikele elanikele pikaaegne probleem. Ohtlikke puid on alati võimalik eemaldada, selleks ei pea ala lagedaks raiuma. Uus väärikas mets kõrgpuistuna ei kujune mõne aastaga, selleks kulub üle poole sajandi. Kõige väärtuslikum metsaelustik, liigirikkus ja metsakasutuse võimaluste rohkus vajab kujunemiseks aga sajandit ja rohkemgi. Lõpetuseks tsiteerime kaitseministeeriumi endist kantslerit Kusti Salmi EPL-st (6): “Eesti on maalapp, mida tunneme paremini kui keegi teine ning mille metsad, sood ja maastik pakuvad meile palju rohkem kaitset kui Ukraina lagedad väljad.” Meie metsade kaitsmine liigraiumise eest on Eesti püsimise huvides.
Artikkel on avaldatud Postimehes.
1) https://kah-alad.ee/wp-content/uploads/2024/09/MS_kaitsemets_metsade-hoiu-toogrupp_11_9_2024.pdf
3) Pöördumist toetasid ka säästliku metsamajanduse ja metsaökoloogia spetsialistid ning Eestimaa Looduse Fond
5) https://rahvaalgatus.ee/initiatives/681-avalik-p%C3%B6%C3%B6rdumine-kodumetsade-kaitseks
