märts 25, 2025

Metsade hoiu töögrupi kiri Hiiumaa kohalikule omavalitsusele (25.03)

Leo Filippov, metsakasvatusinsener
Vello Keppart, säästliku metsanduse ekspert
Farištamo Eller, looduskaitsja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige

25.03.2025

Tahame jätkuvalt väljendada toetust teie käsitlustele Hiiumaa ruumikasutuses metsade hoidmise, kasutamise ja majandamisega, sh raietega seoses. Allpool on meie selgitused ja argumentatsioon, miks leiame, et Kliimaministeeriumi nimel esitatud kirja ja selles esitatud seisukohti tuleks ignoreerida. Tõenäoliselt on tegemist ministeeriumi metsaosakonna mõne ametniku arusaamisega metsanduse olemusest ja eesmärkidest.

Näib, et vähemalt kliimaministeeriumi kirja punktid 1-4 on koostanud metsaosakond ja tegemist on selgelt pigem väga intensiivselt metsa majandada soovija nägemusega. On ka näha, et vastajal puudub täiesti teadmine, mis asi on ühiskonna huvides ruumi planeerimine, rohevõrgustiku vajalikkus ja et üldplaneering (ÜP), mis on samuti õigusakt, nagu metsaseaduski ja et selle õigusaktiga määratakse ruumikasutuse kompromiss lähtuvalt avalikest ühishuvidest. Seda ka näiteks rohekoridoride määratlemisega ruumis, see tähendab elukeskkonnas, milles hetkeseisuga näiliselt nagu koridore ei ole vaja, aga samas kui neid ei määratleta, siis ei ole nende funktsioneerimine ja toimimine ka võimalik. Just seetõttu ei saa kuidagi rohevõrgustikku pidada mingiks suvaliselt määratletud alaks! See on ikka see osa ruumist, kus peavad säilima selle loodusruumi põhifunktsioonid ja see peab ökosüsteemi säilitamise eesmärgil toimima. On hämmastav, et kasutatakse nö eelmisest sajandist pärinevat väidet, et kui ühed liigid kaovad lageraie tõttu, siis tulevad sinna ju uued avamaastiku liigid? Selline ei ole üldse rohevõrgustiku eesmärk! Rohevõrgustik peab toimima kõigi metsaliikide eluliselt vajaliku liikumise ja läbikäimise, st püsima jäämise võimaldamiseks ja sellist ellujäämise koridori ei tohi ära kaotada. Elurikkuse kadu lageraiepõhises metsade aastaringse raiumisega põhjustab metsa ökosüsteemi stabiilsuse vähenemise, metsakahjustuste mahu ja ulatuse kasvu ja metsa seisundi olulise halvenemise.

Soovitame mitte nõustuda kliimaministeeriumi ühegi vastulausega ega nö palvega tühistada need punktid ÜP seletuskirjas, sest tegemist on ainult puidutulu saaja metsamajandaja nägemusliku lahmimisega. Selles ei ole isegi mitte tasakaalustamata kirjandusviiteid toodud oma väidete kinnitamiseks, rääkimata tasakaalustatud hindamisest, kaalutlemisest või arutelust. Leiame, et mõistlik oleks ka kliimaministeeriumilt ja alla kirjutanud Kristi Klaasilt uurida, et kas tõesti ongi neil selline rohevõrgustikuvaenulik seisukoht seal ministeeriumis? Praegu sobib rohevõrgustiku kohta käivat uurida näiteks siit (1). Tegemist on kõige värskema rohevõrgustiku käsitlusega, kus alates ptk 3 on sees päris palju põhjapanevat. Sellega võrreldes on kliimaministeeriumi esitatud vastuste dokument ikka veel väga kaugel 20. sajandis kinni ja on jäädud vanasse ning teadlaste-ökoloogide poolt juba aegunuks tunnistatud käsitusse. See vastus ja soovitused ei tundu tegelikkuses kliimaministeeriumi nägemus olevat, vaid pigem just metsaosakonna tööstuslike metsamajandajate nägemus.

Rõhutame, et ÜP (üldplaneering) ja sh RV (rohevõrgustik) on õigusaktid, nagu metsaseaduski. Need määratlevad maakasutuse olemuse ja suundumuse ruumis. Juhul kui metsakasutust strateegiliselt määratlev metsaseadus läheb vastuollu metsa kasutusega ruumis (elukeskkonnas), siis ei saa üks olla teisest ülimuslik, vaid nende vahel tuleb leida looduskasutust tasakaalustav kompromiss. Kliimaministeerium saab tõesti paluda teha ÜP seletuskirjas, sh tingimustes muudatusi, aga ei saa nõuda tingimusi, mis kestlikku metsa majandamisega vastuollu lähevad.

Täpsustame mõningaid punkte veel detailsemalt.

1. Klim üldplaneeringu seletuskirjas: 1. Peatükis 12, mis käsitleb rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamist ning sellest tekkivate kitsenduste määramist (2)

Meie: KLIM-i märkus on arusaamatu, sest mida tähendab väide: “rohekoridorid on kunstlikult joonistatud alad keset metsamassiive“? Metsamassiivid kõrge metsaga on tugialad suletud maastikus, kus metsa elustik on veel säilinud. Põhjendamatu on rääkida, et metsasuse protsent (metsamaa pindala, mis sisaldab ka metsata metsamaad, suhe Hiiumaa pindalasse) lahendab metsaliikide vaba ristumise ja liikumise populatsioonis kui metsamaa on lagedaks raiutud maastik (raielangid, selguseta alad, noorendikud) üksikute metsatukkadega. Metsaliigid, kes vajavad rohekoridore, kuuluvad kõigisse elustikurühmadesse (seened, samblikud, samblad, taimed, loomad). Nt asulate aluste ja põllumajanduslikus kasutuses olevates maaüksustes vajavad sinivõrgustikku (3) Hiiumaal euroopa naarits, tuhkur, kärp, vesimutt jt kelle elupaik on metsaoja. Lagedaks raiutud metsaoja aga on neile levikutõke. Metsasus ei ole näitaja kuna metsamaana läheb arvesse metsa kasvatamiseks mõeldud maa, olenemata kas see on kaetud kõrge metsaga või mitte. Metsata metsamaa: raiesmikud, lagendikud, selguseta alad (metsakultuurid), noorendikud (ka põõsastikud, kadastikud), metsamaal olevad taimlad, niidud, põllud, õhuliinid ja maa sees olevad trassid — need kõik kuuluvad statistiliselt metsamaa alla kuid metsa kui ökosüsteemi funktsioone ei täida. Sinivõrgustik pakub elupaika veekogudega seotud organismidele kes elavad veekogudes ja nende kallastel. Ranna ja kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd on õigusaktidega reguleeritud kuid ojade ja kraavide puhul kui valgala on alla 10 ruutkilomeetri, on veekaitsevöönd kaldast ainult 1 m ja kui selline oja või kraav jääb lageraiealale, siis raiutakse see oja või kraav metsast lagedaks ja kaldad kasvavad võssa. Artes Terrae on Järvamaa rohevõrgustiku kaardil näidanud ka tugialal mõnikord rohekoridori. Metsaoja tulebki näidata metsamassiivis kui vajalikku sinivõrgustiku ülesannet täitev “koridor”.

2. Klim üldplaneeringu seletuskirjas metsaseadusest seoses rohevõrgustiku toimimisega. (4)

Meie: Metsade säästlikkuse nõudeid sel sajandil Eestis paraku enam ei täideta, sest ei tagata (ei võimaldata) metsaökosüsteemi toimimist, elustiku mitmekesisust väljaspool kaitsealade piiranguvööndeid ja majandusmetsades. Metsaseadus § 2 lg 2 Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

Meie: Lageraiepõhine metsade majandamine mõjub paljudele metsaliikidele hävitavalt, need liigid kaovad piirkonnast. Loe artiklit: „Lageraiepõhise metsamajanduse mõju ohustatud liikidele ja selle leevendamise võtted“ Asko Lõhmus, 2018: 236-251 (viide). Praegu varasem suletud metsamaastik killustub ja muutub üksikute metsatukkadega avamaastikuks. Raietundlikel metsaliikidel ei ole majandusmetsas võimalik taastuda enne järgmist raieringi, milleks on vaja aega rohkem kui sajand. Liikide kaitse metsades ei saa tugineda ainult kaitsealadele vaid kaitsealade võrgustik (tuumalad) paraku peab toetuma majandusmetsadele (mida on Eesti metsamaast 72%), kus on lubatud metsaökosüsteemi kooslusi säästev, elurikkust hoidev kestlik majandamine, st mõõdukas raietegevus. Nt on Riigikohus 2021. a leidnud, et sõltuvalt konkreetse rohevõrgustiku ruumielemendi eesmärkidest ja väärtustest võib väga intensiivne metsamajandamise viis (nagu nt lageraie) olla teatud juhtudel vastuolus rohevõrgustiku peamiste funktsioonide ja põhieesmärkidega (3-20-245).

Meie: Kuidas saab tekkida metsaomanikule põhjendamatu kahju, kui mets talle alles jääb? Kui metsa omanik aga nn raieküpse puistu kännuraha eest maha müüb (sageli saab omanik kordades vähem raha kui mets ja puit tegelikult väärt oli), siis on omanik saanud “rikkaks” ja seda metsa tal enam ei ole.

Uue metsapõlve istutamise, nn “uuendamise” ja noore metsa hooldamise eest anname aga vaesele (või rikkale?) metsaomanikule rahalist riigitoetust.

Meie: Püsimetsas ja põlismetsas ongi kujunenud kõige õigem metsa struktuur, mitte aga hooldatud kultuurpuistus, mis sarnaneb istandusele. Kultuurpuistus eelistatakse peapuuliiki ja teised puuliigid eemaldatakse metsakultuurides ning noorendikes või raiutakse harvendusraietel välja. Välja arvatud juhul kui istutusreas raiega just suurt tühimikku ei tekitata. Säästva metsanduse reegel on, et pärast hooldusniitmist või raiet ei tohi ükski puuliik puistust täielikult kaduda, mis olid olemas enne raiet. Meil on tööstuslikus käsituses, nn majandamisel, väärtuslikke puuliike ainult kolm. Tööstuslikult ei oma väärtust hall lepp, remmelgad, toomingas, pihlakas, sookask, sanglepp, tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu, pärn, Hiiumaal ka kadakas, jugapuu. Püsimetsakasvatusega on võimalik tagada kõigi puuliikide säilimise ja uuenemise, seega metsa looduslikkuse järjepidevuse kujunemine.

Meie: Kevadsuvine raierahu peab olema kuupäevaliselt reguleeritud nagu ornitoloogiaühing seda soovitab. On teada, et suvised raied ei taga puidutööstusele kõrge väärtusega tarbepuitu, ümarmetsamaterjale, seejuures aga teadlikult ja vastutustundetult laiendatakse ning soodustatakse väga ohtliku juurepessu levikut. Kuni 2008. aastani metsaseadustikus kehtinud kaitsemetsade olemus ja mõte, nn kaitsemetsade kategooria tuleb metsaseadustikus taastada; samuti tuleb taastada metsatakseerimisel nõue kaardistada metsa erinevad ja mitmekesised loodusväärtused ning metsahüved, mida praegu metsahindamise juhend ei nõua ja praktikas ei tehta. Nii ei anta metsahindamisel terviklikku ja tõest kirjeldust tegelikust metsast ja kujuneb väga lihtsustatud arusaam metsa majandamisest.

3. Klim üldplaneeringu seletuskirja peatüki 15.2 kohta. (5)

Meie: Kui teadlikku eesmärgipärast valikraiet teha pidevalt ja heade loodushoidlike reeglitega arvestades, siis püsimetsakasvatuse eesmärk õnnestub. Väga harva on vajalik püsimetsa kujundamise ebaõnnestumisel teha kuni 0,5 ha kitsast lageraielanki. Püsimetsakasvatuse ja valikraiete kohta on metsandusteadlased Hardi Tullus ja Eino Laas kirjutanud artiklites, kõrgkooli õppevahendites, ettekannetes, seda et valikraiete tegemine kaitsealadel, kaitsemetsades, puhkemetsades, parkmetsades ja väikemetsaomanike metsades on mõistlik majandustegevus. Eesti looduslikud tingimused võimaldavad püsimetsakasvatust tulemuslikult praktiseerida. Vaja on vaid head tahet ja vastavat teadlikkusest. Paljuräägitud rohttaimestiku ja põõsaste juurkonkurents on olemas ja sama tugev ka raiesmikel. Tõsi, püsimetsas võtab tüve jämedaks kasvatamine rohkem aega aga samas on oksavaba puidu osakaal palju suurem ja kujuneva puidu kvaliteet on kõrgema tehnilise väärtusega kui kultuurpuistus liiga kiirelt kasvanud tüves. Varjutaluvaid liike on Eestis rohkem ja piisavalt, kui ainult mainitud kuusk: Majanduslikult on olulisemad pärn, vaher, jalakas, Hiiumaal ka jugapuu. Noores eas taluvad varju ka saar, poolvarju tamm, sanglepp. Süsinikku neelab roheline lehepind maist oktoobrini igal aastal ja puistu vanusest olenemata. Samas kogu puude poolt seotud süsinik ei ladestu ainult kasvava puu tüvepuidus, mis küttena ja ümarpuiduna puidutööstusesse jõuab, vaid ka kõdupuiduna maa peal ja orgaanikana mullas. Süsinikuvaru proportsioonid metsas on suures laastus järgmised: 44% elusas biomassis, 4% surnud puudes, 6% varises ja 45% mullas.

4. Klim: üldplaneeringu seletuskirjas üldplaneeringuga määratud tingimused väärtuslike metsamaastike alal metsa majandamisele on praegu muutmisel oleva metsaseaduse projekti järgi lubatud ainult riigile kuuluvas metsas. (6)

Meie: Väärtuslikuks metsamaastikuks määratud metsi majandati varem kaitsemetsadena, kus välditi lageraiet. Millised nõuded siis nagu ei sobi erametsa? Miks erametsaomanik ei taha ilusas metsas elada ja lubada ka teistel oma metsamaad puhkajatel kasutada? Nii on nt osad mõisapargid rahvale küll suletud (seda tuleb respekteerida), aga paljud omanikud aga mõisapargi rahvale avalikuks kasutamiseks lubanud. Eesti Põhiseaduse § 5 ja § 32 mõtte järgi on ka mets ühiskonna ühishüve ja seda ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.

8. Klim üldplaneeringu seletuskirjas peatükist 16, mis käsitleb maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramist, leheküljel 72 toodud tingimustega.(7)

Meie: Hiiumaa KOV-i ettepanek on väga mõistlik – 0,5 km majast või vähemalt 100 m laiune kõrge mets peaks eraldama karjääri elamust ja avalikus kasutuses olevast objektist. Huvi maavarasid kaevandada ei tohi üles kaaluda huvi hoida kvaliteetset elukeskkonda kodu ümber ja avalikus ruumis. Püha on olnud ja on jätkuvalt näiteks iga pere koduõu, põllumaa, kodumets ja nendega seotud kivid ja puud jm. ÜP-ga on õigus ja kohustus kaitsta ning kujundada kvaliteetset tervistavat kestlikku elukeskkonda. Kahetsusväärselt on Eestis muutunud tavapäraseks, et head (metsandus)tava “metsamajandajad” enam ei rakenda, mistõttu tuleb kõik seadusesse ja ÜP-sse täpselt kirja panna. Soovitused (hea tava, standardid), määrused ja kutseeetika meie ühiskonnas ei toimi kui seadusesse pole need nõuded kirjutatud. Õigusaktidega on aga ühiskonna toimimine üle reguleeritud ja loodushoid jäänud vaid igaühe südametunnistuseks.

Viited

1) https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2025- 02/12.02.2025%20L%C3%B5pparuanne_Rohe- %20ja%20siniv%C3%B5rgustiku%20uuring.pdf

2) Klim: “kirjeldatud rohevõrgustiku koridorid ei ole oma olemuselt koridorid, vaid kunstlikult joonistatud alad keset metsamassiive. Sellistel aladel rääkida loomade läbipääsudest või takistustest nende liikumisele ei ole põhjendatud. Hiiumaa metsasus on 67%, millele lisanduvad rabad ja puisrabad. Asulate aluste ja põllumajanduslikus kasutuses maade osakaal on alla 20% ja nende vahel rohekoridoridest kirjutada on põhjendamatu.”

3) Siseveekogude ökosüsteemide all mõistetakse erinevaid mageveekogusid: järvi, jõgesid, ojasid, aga ka kraave, kanaleid jm. Need moodustavad nn sinivõrgustiku, mis RV koosseisu kuuludes mitmekesistab RV funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. RV kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele ning jõgede lammid pakuvad kaitset üleujutuste eest. Siseveekogude ökosüsteemid varustavad elanikkonda nii toidu (kalad) kui ka mageda veega ning samas on veekogud ja nende kaldad seotud ka puhkeotstarbelise kasutusega. Veekogudel on oluline roll ka nt veevoogude reguleerimisel.

4) Klim: “Tavapärane metsaseaduse järgne metsade majandamine ei takista oma olemuselt rohevõrgustiku toimimist. Rohevõrgustikku kuuluvates majandusmetsades täiendavate piirangute seadmine, nii raielangi suurusele kui ka metsa uuenenuks lugemisele, ei vasta ühelegi seadusele ja tekitab metsa omanikele põhjendamatu kahju. Lisaks kahjustab selline piirang oluliselt tuleviku metsade struktuuri ja koosseisu, sisuliselt välistades metsade väärtuslike puuliikidega uuendamise. Linnurahu periood on reguleeritud seadustega ja selle kontrollimehhanismid on rakendatud Keskkonnaameti poolt. Üldplaneeringuga sellele täiendavate piirangute seadmine ning pesitsusperioodi kunstlik pikendamine ei ole põhjendatud. Kõike eelnevat kinnitab planeeringu koostaja ise planeeringu KSH-s, leheküljel 29: Ehitusõiguse kõrval on rohevõrgustikel oluliseks teemaks metsaraie, sh lageraie – kas ja millisel määral on uuendusraie rohevõrgustike aladel lubatud. Metsaraie tulemusena muutub ala bioloogiline mitmekesisus – lageraie tulemusel asenduvad kõrged puud raiesmikuga, kuhu asuvad elama vastavat ala eelistavad liigid, nt metsmaasikas (Fragaria vesca), seejuures võivad ümber asuda liigid, kes eelistavad kõrgeid puid ja varjulist elupaika nt suurulukid. Metsaraie tulemusena muutub ala bioloogiline mitmekesisus ning lageraie puhul võib avalduda mõningane negatiivne mõju rohevõrgustike mikrovõrgustikule – näiteks asuvad ümber suurulukid ning ajutiselt väheneb ka täisealise metsa osakaal, küll aga asuvad alale liigid, kes eelistavad raiesmikul valitsevaid tingimusi. Makrovõrgustikku (riigitasandil vaadates) selline raietegevus negatiivselt ei mõjuta. Samuti toimub lageraielankide taasmetsastamine või -metsastumine ja antud alad toimivad edasi rohevõrgustiku osadena. Juhime tähelepanu, et säästliku metsade majandamise tingimused on täidetud, kui on järgitud majandamisel metsaseaduse nõudeid, sest säästlikkus on selle seaduse üks põhikriteeriume. Palume põhjendamatud nõuded üldplaneeringust välja jätta.”

5) Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 15.2, kus käsitletakse väärtuslikke metsamaastikke, leheküljel 70 on toodud: „Väärtuslikel metsamaastikel tuleb rakendada püsimetsandust, kus eesmärgiks on puistu erivanuseline ja eriliigiline struktuur ning suurte alade lagedaks raiumise vältimine. Majandada tuleb väikeste häilude kaupa, mis tähendab, et igal ajahetkel võiks leiduda uuenemisel olevaid häile, tugevalt harvendatud osi ja harvendamata metsatukki. Metsauuendusele (maapinna ettevalmistamine ja uute puittaimede istutamine) üldjuhul kulutusi ei tehta. Minimaalsel määral reguleeritakse loodusliku uuenemise käigus kasvama hakanud puid, et saavutada nõnda metsa soovitud liigiline koosseis ja struktuur.“ Nii eelmisel kui käesoleval sajandil tehtud uuringud püsimetsanduse ja valikraiete kohta ei kinnita selle raiemeetodi laialdase kasutamise võimalikkust boreaalsetes, sh Eesti metsades. Kesk-Euroopas rakendatav püsimetsandus ei ole looduslike tingimuste ja metsade liigilise koosseisu erinevuse tõttu Eestis rakendatav. Eestis metsamuldade väiksem viljakus tingib suurema juurkonkurentsi, mistõttu uue metsapõlve teke erivanuselise metsa alla on raskendatud. Püsimetsa kujundamine õnnestub hästi ainult varjutaluvatest puuliikidest, millisteks Kesk-Euroopas on pöök, nulg, kuusk ja tamm, kuid Eestis on ainukeseks selliseks puuliigiks kuusk. Sedasama kinnitavad ka viimasel aastakümnel enam kui 120 katsealal EMÜ professor Hardi Tulluse poolt alustatud uuringute tulemused. Lisaks eelnevale on püsimetsa võime siduda süsinikku ca 5 korda väiksem ja valikraiete tegemise ökoloogiline jalajälg suurem uuendusraietega võrreldes. Palume need nõuded planeeringust välja jätta.

6) Palume eramaade osas nõue eemaldada.
7) Klim üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 16, mis käsitleb maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramist, leheküljel 72 toodud tingimusega, et uusi maardlaid mitte kavandada eluhoonetele lähemale kui 0,5 km ning kaevanduse ja elamute vahele tuleb säilitada või rajada vähemalt 100 m laiune kõrghaljastusega riba, ei saa nõustuda. Juhime tähelepanu, et sellist nõuet ei tulene ühestki õigusaktist. MaaPS § 50 lõike 10 kohaselt, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada selle kinnistu omaniku, sealhulgas hoonestusõiguse, korteriomandi või korterihoonestusõiguse omaniku, või maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva elamu omaniku nõusolek. Palume seletuskirjas lähtuda MaaPS § 50 lõikest 10 ja mitte seada maavara kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene ühestki õigusaktist. Suurema vahemaa kui 100 m elamutest nõudmine on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna piirab maavara kaevandamise võimalusi võrreldes olemasoleva olukorraga ning halvendab juurdepääsu maavarale.