Metsakaitsjate kiri Hiiumaa kohalikule omavalitsusele (06.03)

Leo Filippov, metsakasvatusinsener 
Vello Keppart, säästva metsanduse ekspert 
Farištamo Eller, looduskaitsja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige 

6. märts, 2025

Tahame väljendada toetust teie käsitlustele ja ettepanekutele Hiiumaa ruumikasutuses metsade  hoidmise ja majandamisega seoses. Allpool on meie selgitused ja argumentatsioon miks  leiame, et enamikke RMK soovitusi on mõistlik ignoreerida.  

Kohalikel omavalitsustel (KOV) on tahtmise korral võimalused puhke- ja kogukonnametsade (nn  KAH-alade) ning rohealade hoidmise ja kasutamise tingimusi seada õiguslikult olemas. (1) 

Mõnel pool on KOV-d uskuma pandud, et RMK-l on vabad käed ise otsustada. Metsaregistris  on aga eraldi kiht – Muud – “Üldplaneeringute piirangud”. Sinna peavadki üldplaneeringuga  seatud piirangud jõudma, et keskkonnaamet saaks neid metsateatiste kinnitamisel arvestada.  Paraku ei taha mingil põhjusel paljud KOVid seda õigust ja võimalust kasutada. 

KAH-alade õiguslikus analüüsis KOVide temaatikat 2023. aastal analüüsides(2) leidsid  Keskkonnaõiguse Keskuse juristid seda, et Keskkonnaministeeriumi ja RMK seisukohad selles,  et KOV-d ei saa üldplaneeringutesse (edaspidi ÜP) majandamise tingimusi seada, on avalikkust  eksitavad ja ei ole õiguspärased (Vt p 3.3.3 ja p 4.).  

On väga oluline teadvustada, et lageraied muudavad maastikupilti vähemalt terveks  inimpõlveks. Lageraie vähendab, sageli ka hävitab märkimisväärseks ajaks kohalikule  kogukonnale peale puhkeväärtuste ka muid loodusväärtusi. Need väärtused on ka mõõdetavad  rahas (turism, marjade-seente jms hind). Lageraietega halvendatakse kogukonna võimekust  toime tulla ekstreemsemate ilmaoludega (metsasus väheneb, pikemad kuivaperioodid,  tuulisemad ilmad, ootamatult intensiivsed sajuhood jm). Lageraie tõttu väheneb metsa  paikkondlik leevendav hüve äärmuslikest ilmaoludest tulenevatele kahjudele, sest suletud  maastik muutub avamaastikuks. Sellega seotult kaasneb juba praegu ja nii ka tulevikus suurem  varaline kulu kogukonnale, mh kohalikule omavalitsusele. 

Nüüd aga täpsemalt RMK kommentaaridest ÜP-s seatud tingimustele. Soovitame üldjuhul neid  mitte arvestada, sest nende eesmärgiks on soov saada metsast kiiret lühiajalist puidutulu.  Üldplaneering suunab kestlikku mitmekesist maakasutust metsa osas, arvestades metsa  kõrvalkasutuse võimalusi ja metsa kõiki hüvesid (ökosüsteemiteenuseid viide). Allpool kirjutame  konkreetselt lahti, miks ja milliste RMK kommentaaridega soovitame mitte arvestada. 

1. RMK kirjutas Hiiumaa üldplaneeringule: „Palume eemaldada rohevõrgustiku  tingimuste peatükist (lk 65) tingimus: Juhul, kui rohevõrgustik ei kattu väärtusliku  metsamaastikuga, kehtivad järgnevad tingimused rohevõrgustikul paiknevate metsade  majandamisele: rohevõrgustiku alal võib majandada raieviisidega, millega ei teki üle  

2 ha suuruseid lageraielanke. Lageraie langiga piirnevas metsas võib lageraiega  alustada kui puittaimestik langil on uuenenud. Uuenenud metsaks üldplaneeringu  mõistes loetakse vähemalt 3 m kõrgust puistut ning okaspuu enamusega noorendiku  puhul 1,5 m kõrgust puistut.(3) 

Meie: Selgitame, et iga lageraie mõjutab rohevõrgustiku (tugialad ja rohekoridorid)  toimimist. Rohevõrgustiku toimimiseks võib riikliku tähtsusega tugialade metsa pindalast  lagedaks teha vaid kuni 10% (tugiala looduslikkus peab säilima 90%), st metsata  metsamaad (raiesmikke, selguseta alasid ja noorendikke) ei tohi tugiala pindalast olla üle  10%. Rohekoridoris peab säilima vähemalt: väikeimetajatele 50-100 m, suurimetajatele  400-500 m laiune kõrge metsa katkematu riba. Seetõttu on ÜP-s vastavad kitsendused:  hajutatult võib kasutada väikeseid lageraielanke (kuni 2 ha). Metsaliikidelt ei tohi ära võtta  vaba liikumine populatsioonis (viide).(4) 

2. RMK: „Palume eemaldada väärtuslike metsamaastike peatükist (lk 70) lause:  Väärtuslikel metsamaastikel tuleb rakendada püsimetsandust, kus eesmärgiks on  puistu erivanuseline ja eriliigiline struktuur ning suurte alade lagedaks raiumise  vältimine.(5)

Meie: Siin on RMK soovitus arusaamatu. Just püsimetsakasvatus ongi kõige  loodushoidlikum ja kestlikum metsa majandamise viis. Metsa tuleb hooldada teadlikult  loodushoidliku valikraiega, mitte aga ühekordse tulu teenimise meetodil. Tagatud peab  olema püsivalt kõrgmetsa säilimine metsamaal ja puurinde uuenemine looduslikult. Nii on  tagatud kõikide metsahüvede säilimise. Raie teostamisel tuleb puistu täius jätta vähemalt  60%.(6)
 RMK valitud suund(7) ja retoorika näib selline, mis annab RMK-le võimaluse(8) kogukonnametsa maharaiumises vastutavaks teha kohalikke elanikke ja KOVi. Seetõttu ongi  mõistlik KOV-l raiepiirangud selgelt kehtestada. 

3. RMK: „Palume eemaldada väärtuslike metsamaastike peatükist (lk 70) laused:  Metsauuendusele (maapinna ettevalmistamine ja uute puittaimede istutamine)  üldjuhul kulutusi ei tehta. Minimaalsel määral reguleeritakse loodusliku uuenemise  käigus kasvama hakanud puid, et saavutada nõnda metsa soovitud liigiline koosseis  ja struktuur. Selline metsamajanduslik vaade, kus metsakasvatusse ei olda valmis  panustama, ei ole eetiline ega jätkusuutlik.“ 

Meie: Praegune metsaseadustik võimaldab metsamassiive lagedaks ja auklikuks raiumist  ulatuslike lageraietega(9). See aga ei sobi väärtuslikele metsamaastikele – lageraiepõhist  metsade uuendamist väärtuslikel metsamaastikel ei saa lubada, sest metsamaastiku ilu ja  terviklikkus rikutakse raiesmikega ära. Metsamajanduslikud tööd puhkemetsades peavad  olema paljus teistsugused kui majandusmetsades. Kindlasti tuleb vältida ulatuslikke ja  liituvaid uuendusraieid, mis metsa ökosüsteemi ja ilmet rikuvad. Puhkemetsade kaunimates  osades, mida kutsutakse parkmetsadeks, tehakse spetsiaalseid kujunduslike hooldus valikraieid, nn parkmetsaraieid(10). 

• RMK: „Palume eemaldada väärtuslike metsamaastike peatükist (lk 70) laused:  Metsauuendusele (maapinna ettevalmistamine ja uute puittaimede istutamine)  üldjuhul kulutusi ei tehta. Minimaalsel määral reguleeritakse loodusliku uuenemise  käigus kasvama hakanud puid, et saavutada nõnda metsa soovitud liigiline koosseis  ja struktuur. Selline metsamajanduslik vaade, kus metsakasvatusse ei olda valmis  panustama, ei ole eetiline ega jätkusuutlik.“ 

Meie: Rõhutame, et püsimetsakasvatuse rakendamisel on väga harva vaja sekkuda metsa  kultiveerimisega taimede istutamise teel, sest tavaliselt toimub metsa looduslik uuenemine,  kui sellele teadlikult ja oskuslikult kaasa aidata. Püsimetsakasvatuse mõte on anda metsale  aega kasvamiseks ja kujunemiseks ning mitte iga hinna eest võimalikult kiiresti uued puud  metsakultuurina kasvama saada.  

• ·RMK: “Palume eemaldada väärtuslike metsamaastike peatükist (lk 70) tingimus:  raieküpset metsa võib majandada raietega, millega lagedaks raiutava ala ulatused  (häilud) ei ole suuremad kui 0,3 ha. Häilude asukoht ja nende kuju maastikus valida  vastavalt puistu omadustele ja kasvukohatüübile püüdes vältida sirgeid piirjooni.”(11) 

Meie: Valikraiel peaks lubama kuni 0,03 ha suuruseid häile, mis tähendab kuni 20 m  läbimõõduga häile tingimusel, et häilud omavahel ei liitu.  

RMK pakub veelgi suurema läbimõõduga häilu. On kuulda olnud, et RMK võtab eeskuju  Soomest, kus selline häilu suurus on lubatud. Eestis aga tuleb püsimetsades piirduda häilude  pindala 0,2 või maksimaalselt 0,25 hektariga, sest Soomes on puistu struktuur (tihedus ja  kõrgus) erinev Eesti metsast (päikese erinev kõrgus taimekasvu ajal ja erinev kasvupinnas).  Rõhutame, et Eestis ei saa valikraie norme Soomest otse üle võtta. 

• RMK: “Palume eemaldada väärtuslike metsamaastike peatükist (lk 70) tingimus:  harvendusraied on lubatud eesmärgiga soodustada loodusliku uuenduse teket,  tagades loomulikule järelkasvule piisava valguse ning toitainete kättesaadavuse.”(12)

Meie: Seda soovitust võib osaliselt arvestada. Termin “harvendusraied“ tuleks asendada sõnadega  „püsimetsa harvendamine“ või “püsimetsa hooldamine”. Metsa majandamise eeskiri reguleerib puistu  tihedust peale raiet läbi rinnaspindala väärtuse (valikraiel 6,5-19 m2/ha) vastavalt puistu boniteedile ja  raieliigile. Paraku võimaldavad harvendusraiele praegu kehtivad normatiivid teha metsale liiga, ehk  teisiti öeldes, rikkuda mets ära tulevikumetsa kvaliteedi vaates. Väärtuslikes metsades ei tohi teostada  nn raharaieid, millega võetakse puistust välja just paremad ja elujõulisemad tulevikupuud.  

• RMK: Palume eemaldada väärtuslike metsamaastike peatükist (lk 70) tingimus: raiete  perioodilisus on alal 15-30 aastat.(13)

Meie: See on osaliselt mõistlik soovitus. Valikraie jaoks nt vaadatakse puistu iga 5-10 aasta  tagant üle ning raiutakse just neid üksikpuid ja sellistest kohtadest, kus see on  metsakasvatuslikult kõige otstarbekam. Kindlasti tuleb jälgida, et pärast raieid on puistu täius  alati vähemalt 60%. Sellega saab tagada metsamaal vana metsa ja kõrgmetsa säilitamise. 

• RMK: “Palume eemaldada mõistete peatükist (lk 88) püsimetsa termini juurest lause:  Püsimetsana majandamine käesoleva seaduse tähenduses on välja raiutud või välja langenud puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult  omaste puudega.”(14) 

Meie: See lause on võetud otse metsaseadusest, metsaseadus aga ei selgita mõisteid akadeemiliselt.  Mõiste „püsimetsandus“ on väär termin püsimetsakasvatuse kohta (Metsandusteatmik, 2023: 310).  Selle termini peaks asendama mõistega „püsimetsakasvatus“. Püsimetsakasvatus on valikraietega  mõõdukalt majandatavad metsad, kus kasvatatakse kasvukohale omaseid kõiki puuliike, hoitakse  järjepidevalt kõrgmetsa ja säilitatakse säilikpuid. Püsimetsakasvatuse põhimõte seisneb pidevalt  puistus looduslikult välja langevate puude ennetavas eemaldamises, häilude tekitamises ja loodusliku  puude järelkasvu soodustamises. Metsa majandamise eeskiri reguleerib puistu tihedust peale raiet läbi  rinnaspindala väärtuse (6,5-19 m2/ha) vastavalt puistu boniteedile ja raieliigile. Pärast valikraiet puistu  ülarinde täius ei tohi langeda madalamale kui 60%.  

Viited:

1) Advokaat Siim Vahtrus on teema lahti kirjutanud Eestimaa Looduse Fondi metsaotsuste juhendites  KOV-dele ja kogukondadele: https://elfond.ee/mets/metsaotsuste-juhendid 

2) https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Metsat66de_planeerimine_KAH aladel_anal%C3%BC%C3%BCs_2023_ELF.pdf

3) RMK: Selgitame, et metsa- ja põllumajanduslikud tegevused (sh metsakasvatuslikel eesmärkidel  tehtavad raied) ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist. Rohevõrgustikule avaldab mõju maakasutuse muutus  põllu-, rohu- ja metsamaast muudeks kõlvikuteks, samuti tarastamine. Tegevuste piiramine  väljakujunenud, maakasutusviisi piires ei ole rohevõrgustiku toimimise tagamiseks meie hinnangul  asjakohane.“ 

4) Loe artiklit: „Lageraiepõhise metsamajanduse mõju ohustatud liikidele ja selle leevendamise võtted“  Asko Lõhmus, 2018: 236-251. (viide) 

5) RMK: Juhime tähelepanu, et püsimetsandus tänases õigusraamistikus ei võimalda tegeleda  jätkusuutliku metsakasvatusega ja on orienteeritud raiete mõttes pigem ühekordse tulu teenimisele, mis  ei ole riigimetsa vaates mõeldav. Suurte alade lagedaks raiumist võimaldavad vältida juba praegu kogu  metsamaale kehtivad Metsaseaduses kirjeldatud piirangud, mis võimaldavad lagedate alade tekkimist  ainult raieküpsuse saavutanud metsaosades, samuti on lageraietele kehtestatud erinevad pindalalised  piirangud, mis võtavad arvesse ka naaberkinnistutel olevate puistute iseloomu. Et metsakasvatustööde  raames paremini arvestada metsa muude väärtustega, teeme ettepaneku koostada koostöös kohaliku  omavalitsusega väärtuslikele metsamaastikele pikaajalised metsatööde plaanid, kus on üksikjuhtumi  põhiselt ja konkreetseid looduslikke olusid arvesse võttes lahendatud iga metsaosa parim kasutusviis.  Hiiumaa vallas oleme antud plaanid juba koostanud Hausma-Paluküla, Kärdla linna, Leemeti, Luidja Paope küla, Puski küla, Ristna-Kalana küla, Meelste-Tahkuna küla ja Õngu küla kõrgendatud avaliku  huviga aladele.“

6) https://dspace.emu.ee/items/fb8fddc1-322c-46cf-a299-44d5d7497315 

7) https://rmk.ee/wp-content/uploads/2025/02/Kogukonnaaala_kaasamise_juhend.pdf

8) https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/6450_EKO_PEM_seisukoht_RMK_kogukonnaaladel_koguk ondade_kaasamise_juhendi_kohta.pdf

9) https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/202111/MAK2030%20alusuuringu%20esialgne%20l%C3%BChikokkuv%C3%B5te.pdf

10) https://www.looduskalender.ee/n/node/7474

11) Selliste numbriliste piirangute loodusoludesse mahutamine on kunstlik tegevus. Teeme ettepaneku  kirjeldada raielade kuju ja suurus ning muud täiendavad tingimused juhtumipõhiselt iga ala kohta  koostatavas pikaajalises metsatööde plaanis. 

12) Tegu on metsakasvatuslikult võimatu ülesandega. Metsaseaduse paragrahv 28 alusel tehakse  harvendusraiet metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning  lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks. Et säiliks puistu elujõulisus ka  peale harvendusraiet, on Metsaseaduses kirjeldatud puistu raiejärgse tiheduse miinimummäärad, mis on  liiga kõrged selleks, et harvendusraiega hõrendatud puistu all oleks võimalik valgus- ja juurkonkurentsi  tingimustes metsauuendusel tekkida. 

13) Metsakasvatusse raietega sekkumise perioodilisus sõltub nii kasvukohast, puuliigist kui puistu  vanusest ja varieerub seetõttu mõnest aastast kuni aastakümneteni vanas metsas. Samuti võib ette tulla  metsakahjustusi, mis nõuavad kohest sekkumist. Selline kunstlik periodiseerimine vähendab mitte ainult  puistute majanduslikku, vaid ka rekreatiivset väärtust.

14) Juhime tähelepanu, et tegu on üldplaneeringu, mitte seaduseelnõuga.