Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on kokku plaanitud 34,1 ha puhkemetsa raieid Koolmajärve küla lähiümbruses (lageraie (LR), aegjärkne raie (AR) ja häilraie (HR)), mis ei ole kodumetsale ja puhkemetsale ja nn KAH-alale kohane.

Aegjärkse raie I ja II järk on planeeritud eraldistele, kus asub II kaitsekategooria liigi kanakulli registreeritud elupaik. Aegjärkne raie on planeeritud ka otse matkaraja kõrvale. 

Üldplaneeringu seletuskiri viitab kaitsemetsade määramisele ja vastav tumeroheline piir tähistab neid eeltoodud kaardil, seletuskirjas: “Kõrge puhkeväärtusega ehk kogukonna jaoks oluliste metsade ja kaitsemetsaks määratud riigimetsade ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele.”

Samuti on märgiline inventeerija märkus, milles on öeldud: “…puhkemetsana oluline; arvestades suurt raiekoormust ümbruses, vältimatlult vajalik säilitada.

Planeeritud on ka ökosüsteeme hävitav raiele viimase hoobi andev pinnase lõhkumine (mineraliseerimine), mida on mainitud suurel AR alal 12,1 hektaril (ha), mistõttu on küsimus mismoodi LR alaga pärast raiet on plaanis edasi toimetada?

1. Kehtiva Räpina valla üldplaneeringu järgi on Koolma järve ümbrus rohevõrgustiku piirkond ning puhke- ja virgestusala maa-ala, kuhu RMK on teinud metsamajanduskava projektiga raie-ettepanekud, mis paiknevad Natura loodusala kõrval. Väljavõttel üldplaneeringu kaardist on tumeroheline ala ümber Koolma järve puhke- ja virgestusala maa-ala: http://www.rapina.ee/documents/378445/30240194/Maakasutusplaan_.pdf/c8f3ae72-c1ea-4aa4-9ee1-e22acac2b4d7?version=1.0

2. Puhke- ja kaitsemetsad ning rohevõrgustik.

Üldplaneeringu seletuskiri viitab kaitsemetsade määramisele ja vastav tumeroheline piir tähistab neid eeltoodud kaardil, seletuskirjas: “Kõrge puhkeväärtusega ehk kogukonna jaoks oluliste metsade ja kaitsemetsaks määratud riigimetsade ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele.” 

Kaitsemetsi RMK oma raiekava projektis ei maini.

Rohevõrgustik määrati üldplaneeringus suuresti kaaluka juhendi “Rohevõrgustiku planeerimisjuhend” alusel: https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf Juhend aitab rohevõrgustikku planeerida eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime parandamiseks või säilimiseks.

Rohevõrgustiku kaardil (üldplaneeringu seletuskirjas http://www.rapina.ee/documents/378445/30240194/Rapina_YP_Seletuskiri_.pdf/842e99db-a89e-45e9-bdfa-d2298535f30a?version=1.0)  paikneb Koolmajärve puhkeala täielikult rohevõrgustiku tugialal (nii Põlva- ja Tartumaa maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku kui Räpina valla üldplaneeringus täpsustatud rohevõrgustiku alal)

3. Kirjeldus.
On kahtlus, et KAH-ala piirid ei ole pandud õigesti ja puhkeala ei ole KAH-ala piiride sees

 4. Andmed 17.03.2023 seisuga:

– Asukoht on Koolmajärve loodusala ja Koolmajärve looduskaitseala (LKA) kõrval.

– Natura elupaik 9010*, seal on kavas aegjärkne raie. OLULINE on tähele panna inventeerija märkust: “Mänd kuni 180a; tavaline palumets, üsna üheealine, kuid puhkemetsana oluline; arvestades suurt raiekoormust ümbruses, vältimatlult vajalik säilitada; oluline rekreatiivsest seisukohast; raie+teed Elupaik on tekkinud ühe tüki lahutamisel mitmeks”

–     Keskkonnaagentuuri andmetel on tegemist Natura metsaelupaikade esinemisaladega ja suure tõenäosusega on seal Natura metsaelupaik

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1bc1cdc2-7ab9-41a7-b098-274bb0f1d522

On kahtlus, et Natura elupaikade inventuur on kogu alal tegemata
– II kaitsekategooria kanakull: Aegjärkse raie (I ja II järk) asuvad registreeritud kanakulli elupaigas!

– taimede kohta andmed puuduvad ja on kahtlus, et inventuur on tegemata

– seente ja samblike kohta andmed samuti puuduvad ning on kahtlus, et inventuur on tegemata

– Raiete pindala (ha) aastate lõikes: puudu on 4.4 ha AR II järk eraldised aastal 2030, PW139 9 ja 26.

– Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga: puudu on 4,4 ha AR II  järk eraldised aastal 2030, PW139 9 ja 26.

– Kaart “Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa 2032.aastal.” puudub ja pole kontrollitav, tekib küsimus kas PW139 9 ja 26 on nii noor mets?

– Lageraie on Koolmajärve loodusala kõrval. Negatiivne mõju loodusalale ei ole lubatud, aegjärkne raie seda kindlasti põhjustab.

– Aegjärkse raie eraldised asuvad kanakulli elupaigas (I ja II järk), Natura elupaigas 9010* ja Keskkonnaagentuur Natura metsaelupaikade esinemisaladel (suur tõenäosus, et Natura metsaelupaik seal on).

5. Kirjelduse ja kava projekti vahel on erinevused: vanused on märgitud erinevaks, aga kaardid on samad. (Kaart 1. Koolmajärve nn KAH-ala metsa paiknemine, metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.)

6. Üldplaneeringu (ÜP) järgi on ala puhkemets ja uuendusraied peavad olema välistatud. Samuti tuleb häilraie ära jätta. Kavas on RMK-l plaanitud kokku 34,1 ha puhkemetsa raieid Koolmajärve küla lähiümbruses (LR, AR, HR), mis ei ole kodumetsale, puhkemetsale, nn KAH-alale kohane!

Alal on matkarada ja lõkkekoht Kuulma järve ääres, ümbruses on pärandkultuuriobjektid, seega on tegemist lisaks asula ümbruse kodumetsale kogu Eesti elanike jaoks olulise metsaga ning loodusturismi huvidega. Otse matkaraja kõrval on samuti AR plaanitud (eraldis 9)

Välistada tuleb ökosüsteeme hävitavale raiele viimase hoobi andev pinnase lõhkumine (mineraliseerimine), seda on mainitud vaid suurel AR alal 12,1 ha, mistõttu on küsimus kas LR alal seda ei tehtagi?

Kokkuvõttes võib öelda, et üle Eesti:

tuleb ära teha VEP inventuur,
elupaigad tuleb säilitada, mitte planeerida sinna uuendusraieid.

Kodumetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema metsi hoidev ja kaitsev. Metsaseaduse järgi on üks metsamajandamisviis metsakaitse ning just metsakaitse on metsamajandamisviis, mida tuleb kodumetsades, nn KAH-aladel viljeleda. 

Mõned üldised põhimõtted, mida tuleks kõikide nö KAH-alade puhul rakendada (allpool on ettepanekud konkreetse ala kohta):

1. kõigis kodumetsade, nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha sõltumatu vääriselupaikade (VEP) inventuur;

2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009. a Metsaseadus) ning seni kuni kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses taastatakse, tuleb neid metsi, nn KAH-alasid samuti hoida ja kaitsta;

3. elamutega piirnevates puistutes tuleb hoiduda igasugustest raietest, mis metsa üldilmet muudavad;

4. metsahoidmise kavandamisel tuleb jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud (arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

5. peatada tuleb kõikide uuendusraiete kavandamine kodumetsades, nn KAH-aladel. Neid metsi tuleb majandada metsi kaitstes.

 6. tuleb taastada kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses;

Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks Metsaseadus ka võimaluse annab.