märts 4, 2025
Kohalikel omavalitsustel (KOV) on võimalused kodumetsade (nn KAH-alade) hoidmise tingimusi seada olemas.
Kohalikel omavalitsustel (KOV) on tahtmise korral võimalused puhke- ja kogukonnametsade (nn KAH-alade) ning rohealade hoidmise ja kasutamise tingimusi seada õiguslikult olemas.[1]
Mõnel pool on KOV-d uskuma pandud, et RMK-l on vabad käed ise otsustada. Metsaregistris on aga eraldi kiht – Muud – “Üldplaneeringute piirangud”. Sinna peavadki üldplaneeringuga seatud piirangud jõudma, et keskkonnaamet saaks neid metsateatiste kinnitamisel arvestada. Paraku ei taha mingil põhjusel paljud KOVid seda õigust ja võimalust kasutada.
KAH-alade õiguslikus analüüsis KOVide temaatikat 2023. aastal analüüsides[2] leidsid Keskkonnaõiguse Keskuse juristid seda, et Keskkonnaministeeriumi ja RMK seisukohad selles, et KOV-d ei saa üldplaneeringutesse (edaspidi ÜP) majandamise tingimusi seada, on avalikkust eksitavad ja ei ole õiguspärased (Vt p 3.3.3 ja p 4.).
On väga oluline teadvustada, et lageraied muudavad maastikupilti vähemalt terveks inimpõlveks. Lageraie vähendab, sageli ka hävitab märkimisväärseks ajaks kohalikule kogukonnale peale puhkeväärtuste ka muid loodusväärtusi. Need väärtused on ka mõõdetavad rahas (turism, marjade-seente jms hind). Lageraietega halvendatakse kogukonna võimekust toime tulla ekstreemsemate ilmaoludega (metsasus väheneb, pikemad kuivaperioodid, tuulisemad ilmad, ootamatult intensiivsed sajuhood jm). Lageraie tõttu väheneb metsa paikkondlik leevendav hüve äärmuslikest ilmaoludest tulenevatele kahjudele, sest suletud maastik muutub avamaastikuks. Sellega seotult kaasneb juba praegu ja nii ka tulevikus suurem varaline kulu kogukonnale, mh kohalikule omavalitsusele.
1) Advokaat Siim Vahtrus on teema lahti kirjutanud Eestimaa Looduse Fondi metsaotsuste juhendites KOV-dele ja kogukondadele: https://elfond.ee/mets/metsaotsuste-juhendid
