1. Kogukonnad tõrjutakse otsustamisest kõrvale 

Eelnõuga suunatakse KAH alade majandamist puudutav RMK ja kohalike omavalitsuste (KOV) vaheliste kokkulepete tasandile.  Eelnõu sätestab, et KOV peab seisukoha kujundamisel “kuulama ära” ka kogukonnad ja elanikud, kuid ei ole selge, mida KOV ärakuulamise tulemusega peab peale hakkama.  Metsaseaduse kohaselt peab RMK kaasama KAH alade raiete planeerimisse kohalikud kogukonnad ja elanikud. Kui tegelikkuses langetatakse otsused peamiselt vaid kokkulepel KOV-ga, minnakse metsaseadusega vastuollu. RMK säästva metsanduse sertifikaadi[1] nõude p.4.2. kohaselt eeldab kohalike kogukondade otsustusõiguse kellelegi kolmandale delegeerimine  kogukondade poolset vaba, selget ja informeeritud nõusolekut. Seega peavad kogukonnad olema nõus, et määravad otsused tehakse edaspidi KOV ja RMK vahelistes kokkulepetes.  Vastasel juhul ei järgita sertifikaadi nõudeid. 

2. Omavalitsustele antakse vaid näiline õigus midagi mõjutada

Eelnõu kohaselt antakse KOV-le õigus KAH alad piiritleda ja kooskõlastada RMK koostatav metsamajandamiskava. Metsamajandamiskaval ei ole eelnõu koostajate selgituste kohaselt[2]  õiguslikku siduvust, st et metsateatisi ehk raielube andes ei tule kavas kokkulepituga arvestada. Seega kooskõlastaksid omavalitsused metsamajandamiskavade näol sisuliselt “õhku”. Samas on KOV-idel õigus ka KAH alade puhul seada metsa majandamise tingimusi Planeerimisseaduse § 75 lg 1 üldplaneeringu ülesannete täitmise raames. Üldplaneeringus määratud tingimused registeeritakse metsaregistris ja neid peab metsateatiste väljastamisel kohustuslikus korras arvestama.[3]

3. RMK survestab omavalitsusi lageraietega nõustuma

RMK jääb KAH aladel raiete tegemise peamiseks otsustajaks, ent lähtub praktikas seejuures ainult majanduslikest kaalutlustest, eelistades uuendusraieid (sh lageraieid). KOV-del on sellises olukorras keeruline tagada oma elanikele heaolu ja tervist soodustav elukeskkond.  RMK senine poliitika on taotleda KOV-delt üldplaneeringutes kogu riigimetsa osas (sh KAH aladel) kõigi raieliikide lubamist, survestades sellega KOV-e mitte rakendama neile Planeerimisseadusega antud õigust seada vajadusel  raietele tingimusi.  Eelnõuga ei ole lahendatud see olukord, kui KOV peaks nõusoleku andmisest keelduma. Kas sellisel juhul jääb otsustavaks KOVi sõna või teeb RMK raied oma soovi kohaselt?  Täiendavaks probleemiks on juba täna see, et RMK soovib KAH alade piiride fikseerimist juba enne üldplaneeringute kehtestamist. Kui sellega kaasnevad ka raied enne seda, kui kogukond ja KOV on üldplaneeringu raames oma seisukohad välja öelnud ja läbi kaalunud, siis muutub KAH aladega seonduv planeerimisprotsess kogukondade ja KOV seisukohalt näiliseks. 

4. Eelnõu mõjusid ei ole hinnatud  

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud mõju. Antud eelnõu puudutab kõiki Eesti omavalitsusi ja kõiki kogukondi, kelle elukeskkonda riigimetsade majandamine mõjutab. Ometi leidsid eelnõu koostajad, et muudatused on nii ebaolulised, et eelnõu väljatöötamiskavatsust ei vaja. Väljatöötamiskavatsuses tuleks mh selgitada, millised olulised mõjud võivad seaduse rakendamisega kaasneda ja kuidas neid analüüsitakse.  

5. KAH metsadele tuleb kehtestada eraldi majandamisrežiim 

Aktiivne kodumetsade kaitse kinnitab riigimetsa avalike funktsioonide tähtsust Eesti inimeste jaoks. Uuendusraiete (sh lageraie) valdav pealesurumine kõrgendatud avaliku huviga aladel sunnib kohalikke kogukondi ja elanikke pidevale pingutusele kaitsma oma elukeskkonda. Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast võitlusest RMK-ga, tuleb KAH metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. KAH alade püsimetsana majandamise ettepanekut on toetanud rahvaalgatuse korras 3679 inimest ja 40 organisatsiooni: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/15858243-b867-4b02-b3cd-139427898b45

Koostasid ja lisainfo:

Eestimaa Looduse Fond
Kärt Vaarmari(kart@elfond.ee)
Liis Keerberg(liis.keerberg@elfond.ee)

Viited:

[1] https://connect.fsc.org/document-centre/documents/retrieve/16c5cce0-cccf-434d-953e-a27c6750fbad

[2] Vt Eelnõu märkuste tabelit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/634d9035-95ab-4d36-af1c-db90779b2ff8#1mDgLvzZ 

[3] Vt üldplaneeringute raietingimusi metsaregistris: https://register.metsad.ee/#/  Alajaotus: muud – üldplaneeringute piirangud. Üldplaneeringutega on raieid piiranud nt Häädemeeste vald, Rae vald, Viimsi vald jt. Üle Eesti üldplaneeringutes seatud metsakaitselisi piiranguid näeb Maa-ameti wfs kihilt:  http://gsavalik.envir.ee/geoserver/metsaregister/ows   (alamkiht: ÜP kaitsemetsad)