KAASAMISKOOSOLEK Ohtu Pihu mets

OHTU PIHU KODUMETSA TULEVIKU ARUTELU

NB! Niinimetatud raieküpsed metsad on range kaitse all oleva kuusiku naabruses ja moodustavad rohekoridori, mida mööda kaitsealustel liikidel on suurem võimalus levida teistesse metsadesse. Pole selgelt aru saada, miks on KAH-ala määratlusest välja jäetud selle sama metsamassiivi sees olev majade ümber olev metsaala ning miks terve, suuresti lagedast alast ümbritsetud mets pole kirjas KAH-alana.

Riigimetsa haldaja RMK alustab Lääne-Harju vallas Ohtul Pihu metsas metsatööde kava koostamist ja kutsub selleks kokku koosoleku. Koosolekul on oluline julgelt seista enda ja kogukonna seisukohtade eest, samuti metsa eest, ning rääkida sellest, millist metsamajandamist kogukond oma kodumetsas näha tahab. Looduse ja metsa hoidmise soov on hea ja väärt soov ja metsa majandamine on ka metsa hoidmine.

Arutelu on kolmapäeval, 20. septembril 2023 kell 16.00 (NB! keset tööpäeva) Ohtu motoklubi hoone juures. Kaasamise kohta on materjale siin: https://kah-alad.ee/kaasamine/ 

Materjale taustauuringuteks leiab siin: https://kah-alad.ee/materjalid/ 

* Kodumetsades, nn KAH-aladel peab üle Eesti olema metsamajandamisviisiks püsimetsandus, sest mets on kodu: https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus 

Kirjalikke ettepanekuid metsatööde kavale esitage aadressile laane-harjumaa@rmk.ee hiljemalt 27. septembriks 2023.

Pikem RMK teade on siin:
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad/teated/2023-ii-poolaasta/harjumaa-ohtu-pihu-mets

Vaata RMK koostatud metsa kirjeldust siit:
https://media.rmk.ee/files/Ohtu_Pihu_riigimetsa_tutvustus.pdf

Loe altpoolt Ohtu küla kogukonna Arvamus-ettepanekut RMK Lääne-Harju metsaülemale


20.09.2023

Ohtu küla kogukond on RMK lageraiekavadest teadasaamisest alates olnud seisukohal, et majandusmetsale ja/või puupõllule kohaldatav kuluefektiivne lageraie ei ole täpselt keset küla asuvas ajaloolises Pihu metsas õigustatud ja sellel seisukohal oleme jätkuvalt. Meie väidete põhistamiseks on olemas  ekspertarvamused, millele tugineda. Nendest selgus, et Pihu metsa käsitlemine eraldiseisvate üksikväärtustena (eraldistena) ei ole kohane, kuna 1967 aasta tormialale iseloomuliku rikkaliku alusmetsaga liigirikas ja mitmekesine metsaala, mis on ka ajalooline pärandmaastik, on väärtuslik just oma terviklikkuses. Ohtu kogukond näeb Pihu metsa majandamist täna ja edaspidi püsimetsandusele omaste majandamisvõtetega, mille aluseks oleks pädeva sõltumatu metsakorraldaja poolt tehtud majandamiskava. Pihu metsa kontekstis ei kaalu saadav vähene puidutulu ja aastakümneteks rikutud metsakeskkond kuidagi üles kogukonna jaoks üliolulise puhkemetsa terviklikkust ja liigirikka VEP tunnustega metsaala säilitamise vajadust

Ohtu kogukonnas oleme Pihu metsa osas seisukohal, et võtame heal meelel vastutuse oma kogukonna tulevaste põlvede ees, säilitamaks Pihu metsa terviklikuna, nii et säiliksid selles olevad VEP liigid, ajaloolised väärtused, metsarajad ja kasutusotstarve puhkemetsana ning metsloomadele pelgupaik muidu avatud maastikul.   Ohtu kogukond on valmis sõlmima riigiga pikaajalise koostöölepingu, mille aluseks oleks näiteks FSC sertifikaadi standardist tulenev kogukonna metsana majandatav piiritletud metsa-ala.

Pihu mets eristub küla keskkonnas eraldiseisva üksusena – looduslikult kõrgema metsaga kaetud künkana ajalooliste põllumaade keskel, mis on ümbritsetud ja piiritletud kiviaiaga. Ka ajaloolistel kaartidel on Pihu metsa ala eristumine ümbritsevast hästi jälgitav. Kõige varasem säilinud kaart Ohtu külast pärineb 1697. aastast. Sellel on märgitud, et mäel kasvavad puud, kusjuures rootsikeelne tekst nimetab liikidest muuhulgas sarapuid. Mäe kirdeosas on märgitud ka paar heinamaalappi. Ka metsa ümbritsev kiviaed on kaardil tähistatud, mis tähendab, et tegemist on üle 300 aasta vanuse kiviaiaga. Ka hilisematel ajaloolistel kaartidel on Pihu mets selgelt olnud metsane ala, seda nii 19. sajandi I poolest pärineval Ohtu mõisa kaardil, 1866–1922 aastate Vene üheverstasel kaardil kui ka Eesti Vabariigi topograafilisel kaardil (1935–1939). Metsa liigiline koostis on ilmselt aja jooksul muutunud, kuid ala metsane ilme on säilinud läbi sajandite. Verstakaardil on mets märgitud okaspuumetsana

Lühiväljavõtted eksperthinnangutest:

Tuginedes Pihu metsa ajaloolisele kujunemisele ja selle kohale külamaastikus ning lähtudes muinsuskaitse üldprintsiipidest leian, et Pihu metsa ala tuleks säilitada ajalooliselt välja kujunenud keskkonnana – metsana. Ala üheks suurimaks väärtuseks, lisaks üksikobjektidele, on kindlasti just ajalooliselt välja kujunenud keskkond – ümbritsevast maastikust eristuv metsane küngas. Suurte maastikuliste ümberkorralduste vältimine (sh lageraie) ning vähima võimaliku sekkumise printsiip tagab selle, et kultuurilised ja ajaloolised väärtused – nii mäel olevad väärtuslikud objektid kui ka selle laiem koht külamaastikus – säilivad. Uuendusraiete asemel on metsa võimalik majandada  püsimetsana. /Helena Kaldre, Arheoloogianõunik, Muinsuskaitseamet, eksperthinnang 17.11.2020/

Oleme seisukohal, et kavandatud või ka tulevikus kavandatavad lageraied ei ole kohased antud alale. Mõistame, et 80 aastaste sinilillekasvukoha kuusikute majandamiseks alternatiivseid võimalusi napib, kuid arvestades koha sensitiivsust võiks piirduda vaid väljalangevate puude eemaldamisega lumekatte olemasolul külmunud pinnasega. Männikute suhteliselt madal täius ning tihe ja lopsakas alusmets on piisav argument sääraste puistute looduslikule arengule jätmiseks ./Lembit Maamets, Metsakorralduse büroo juhataja, 06.10.2020/
Pihu mets väärib säilitamist eelkõige pärandväärtuste tõttu (sajandeid kestnud poollooduslik maakasutus, haruldased liigid) ja kohaliku kogukonna rekreatiivalana. Kuivõrd tegu on looalaga, ei sobi siin kasvatada kuusekultuure ja ala muud väärtused on kindlasti kõrgemad kui siit potentsiaalselt saadav kidur ja seenhaigustesse nakatunud puit. /Anneli Palo (allkirjastatud digitaalselt 18.10.2020), PhD (maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse), Tartu Ülikool, ÖMI teadur/

Pihu metsa seenestikku inventeeriti 13.09.2020. Tõnu Ploompuu poolt. Metsast leiti  kaks Eestile uut liiki: punalehik Entoloma versatile ja narmik Hydnum magnorufescens. Kahte liiki, mida alalt leiti, on varem Eestis leitud vaid ühe korra: need on narmasnutt Inocybe squarrosa ja ookerharik (Ramaria decurrens, syn. Phaeoclavulina decurrens). Arvestades seda, et ala seenestikku uuriti vaid ühel korral, on haruldaste liikide rohkus seal tähelepanuväärne. Sellist tulemust võib saada vaid elurikastes, elurikkuselt väärtuslikes kohtades. /Tõnu Ploompuu,Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektor. 15.11.2020./

Arvestades ülaltoodud eksperthinnagute lühikokkuvõttelist sisu tuletame RMK-le omal poolt meelde, et kliimaminister Kristen Michal on seadnud RMK-le algjärgnevad eesmärgid täitmiseks:

 1) katsetada ja laiendada püsimetsanduse võtteid, arvestada kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel kohalike kogukondade vajadustega ning tagada metsade ja maastike vastupidavus kliimamuutuste mõjudele.

2) olulisele kohale on minister seatud ka  elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäigu hoidmise ja saavutamise

Ohtu külaselts teeb praegu ettevalmistusi, et renoveerida Teeääre maaüksusel asuv külamaja. Kavatseme esimeses järgus majja luua köök-saali, mida saaks kasutada ka õppeklassina. Külamaja seintele on meil idee luua infostendid Ohtu külas kasvavate ja siin kasvatatavate taimede ja loomade kohta. Seeläbi saaksime antud valdkonnas harida nii kohalikke inimesi kui loodushuvilisi väljastpoolt.  Ohtu Külaseltsi poolt teeme täiendava ettepaneku kaaluda Pihu metsa loodus- ja õpperaja rajamist, et tutvustada sealset väärtuslikku. Raja äärde võiks paigaldada infotahvlid ning pingid.

Eelpool väljatoodud infost  lähtudes teeme ettepaneku majandada edaspidi Ohtu külas asuvat Pihu metsa alljärgnevate Metsa majandamise eeskirjas kehtivatest seadustest lähtudes:

Rakendada  Metsa majandamise eeskirja § 6.   Hooldusraied

 Rakendada Metsa majandamise eeskirja § 7.   Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud

 Rakendada Metsa majandamise eeskirja § 7 prim 1.   Puistud, milles võib teha valikraiet

Kokkuvõtlikult juhime tähelepanu ka asjaolule, et  RMK-l pole Metsaseadusest tulenevat kohustust teostada uuendusraieid KAH-aladel. Uuendusraie hulka kuuluvad lage- ja turberaie. Kliimaminister määrab uuendusraiete optimaalse pindala RMK-le, aga see ei tähenda, et uuendusraied oleks kohustuslikud või rakendatavad igas RMK hallatavas raieküpses metsas.

Lage- ja turberaiete rakendamisel pole tagatud  kohalike elanike ootused Pihu metsaalale ja ei taga ka elurikkuse säilimist terviku alana ega aita hoida kinni metsas ja metsamullas paiknevat süsiniku varu. Ohtu külas asuvat Pihu metsa majanduskava peab kajastama kohalike elanike soove raieliikide osas. 

Kohalike elanike ootused RMK-le on kooskõlas kliimaministeeriumi seatud  omandi ootuse nõuetega, mida omakorda toetavad ülal väljatoodud  eksperthinnagute lühikokkuvõtted .

Ettepanekud Pihu metsa edasisest käsitlusest:

  1. Palume leida võimalus algatada FSC sertifikaadi standardist tulenevalt kogukonna metsa õigusliku raamistiku välja töötamine, mille alusel kogukond on valmis sõlmima riigiga pikaajalise koostöölepingu kogukonna metsana Pihu metsaala majandamiseks, sõltumatu metsakorraldusbüroo metsamajandamise kava alusel. 
  2. Kuni puudub punktis 1. nimetatud õiguslik raamistik metsa majandamiseks kogukonna metsana, oleme nõus RMK  poolse majandamiskavaga, mis lubab Pihu metsas valgustusraiet (vajadusel), sanitaarraiet – inimestele ohtlike puude eemaldamiskes peamiselt metsa läbivate jalgradade läbitavuse parandamiseks ja tagamaks metsa tervisliku seisundit, harvendusraiet – metsakoosluse kujundamiskes kui see on elurikkust arvestavalt  läbiviidud ja valikraiet – sarnaselt harvendusraiega püsiva metsakoosluse hoidmiseks, mis peab läbiviidud olema elurikkust hoidvalt ja toetavalt, talvisel ajal ja külmunud pinnasega. 

Ohtu küla kogukonna nimel

Ohtu Külaselts MTÜ Ohtu Loodusselts MTÜ

Ohtu Motoklubi MTÜ Ohtu Priitahtlikud Pritsumehed

Ohtu
Foto: Ohtu Loodusselts MTÜ