SAVERNA KÜLASERVA METS

Põlvamaal Kanepi vallas – KAH-ALA
RMK on esitanud projekti, millele on võimalik ettepanekuid meili teel esitada 14. aprillini.
RMK HALDAB riigimetsa, nn KAH-alad on osa riigimetsast ja see, mida KAH-aladel tehakse või ei tehta, peab olema kohalikega läbirääkimise tulemus. Metsaseaduse § 43 lg 9 sätestab, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel KAASAB riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Igaüks võib öelda, et soovib metsa, mitte lageraielanki. Igaüks võib öelda ei uuendusraietele sh lageraietele KAH-aladel ning nende asemele soovida püsimetsandusvõtetega metsade majandamist eesmärgiga oma kodumetsa hoida.

Projekt näeb ette lageraiet 3.3 hektaril, mis on inimeste juba esitatud ettepanekutega vastuolus. Projekt näeb ette ka harvendusraiet 1.3 hektaril. Planeeritud raied vähendaksid vana loodusmetsa osakaalu väga palju.

RMK kodulehel on puudu mitmeid ala kohta käivaid tabeleid ja jooniseid, samuti on puudu kaasamiskoosoleku protokoll (11. aprilli seisuga), kaardiandmed on uuendamata. Tööpäeva varasematele tundidele planeeritud kaasamiskoosolek teeb osalemise kohalike jaoks keeruliseks.

Pole teada, kas kõik alad on KAH-alade hulka määratud. Maatükid, mis asuvad praeguste KAH-alade piiride vahel, on samuti asula juurde kuuluvad metsad. Tundub, et neid ei ole KAH-alana arvestatud. Lisaks näitavad andmed, et RMK on KAH-alade avaldamist vältinud, ilmselt eesmärgiga need koostatavast üldplaneeringust välja jätta. 12. jaanuari seisuga ei olnud RMK kodulehel Saverna KAH-ala määratud KAH-alade tabelis.

Juba toimunud kaasamiskoosolekul arutati lageraiete võimalikkust mitmel eraldisel. RMK-l oli aga kaasamiskoosolekule minnes üks lageraieteatis juba olemas! Sellel alal on lageraie tänaseks ka tehtud (aga KAH-ala metsamajandamise kava samas kinnitamata!). Teisel eraldisel, mille kohta oletasid looduskaitsjad, et suvel saab seal läbi viia nahkhiirte uuringu, võttis RMK hiljuti alusmetsa maha. Metsaseaduse järgi ei loeta raieks seda, kui puudest rinnasdiameetriga kuni 8 cm teatud alasid puhastatakse, sellistel juhtudel ei ole ka metsateatis nõutud.

Samas teame, et püsimetsanduses on just looduslik uuenemine oluline! Kõnealusel eraldisel toimis RMK põhimõttel, et looduslik uuenemine oleks välistatud. Kuused ja tammed on loomulikul ja looduslikul viisil kasvades vastupidavamad kui istutatud taimed.

Mõned ettepanekud RMK kaasamisprotsessist, millega RMK sisuliselt ei arvestanud:

Ettepanek: “Kogu KAH-ala majandada püsimetsana, välja arvatud VEPalad (juhul, kui neid määratakse).”
RMK: “Raiele kavandatavate puistute viljakas kasvukoht, puuliigiline koosseis ja puude seisund (kuused ligi 90% ulatuses kuivanud) ei võimalda rakendada turberaiet.”
?: Aga mis see turberaie siia puutub? Ei ole põhjendatud lageraie, sest KAH-ala täidab põhimõtteliselt kaitsemetsa ülesandeid.
Ettepanek: “Plaanida raie järgmisele eraldisele alles siis, kui kõrval asuv eramets on jõudnud kasvada vähemalt kolme meetri kõrguseks.”
RMK: “Saame lubada erametsa uuenduse kõrguseks ligi üks meeter.”
?: Kuidas on see põhjendatud? Tegelikult võiks soovitada RMK-l plaanida raie järgmisele eraldisele alles siis, kui kõrval asuv mets on jõudnud kasvada vähemalt viie meetri kõrguseks.

Märkus: Kaardil on suurte punaste küsimärkidega alad, mida RMK ei ole KAH-aladeks määranud, ometi on need asulalähedased kodumetsad ja olulised ka kohalike jaoks.