Saaremaa
Saaremaa üldplaneeringu koostamine algatati 2018. aasta septembris. Rannikualade tuulistes tingimustes seati planeeringus esmalt 170 meetri raadiuses elamualadest lageraie keeld. Julget vajalikku sammu kritiseeriti mitmelt poolt selle ebaproportsionaalsuse ja põhjendamatuse tõttu ning selle asemel, et elanike kaitseks mõeldud tingimust täpsustada, tõmbas vald tagasi. Ka RMK metsa haldajana ei nõustunud lageraie keeluga
2021.a detsembris käis RMK esindaja Saaremaa valla volikogus valla territooriumil kasvavate riigimetsade ülevaadet tutvustamas. Paraku jättis vald sellest sündmusest avalikkust teavitamata ja „riigimetsa terviktutvustus“ toimus salastatuse õhkkonnas. Miks pidi selle olulise teema käsitlemine toimuma avalikkust kaasamata?
Praegu on uuendamisel Saaremaa valla üldplaneering (ÜP), mille varasematesse avalikustatud versioonidesse on korduvalt tehtud ettepanekud, et ÜP käsitleks sisuliselt ka metsadega ja metsamaastikega seonduvat. Näiteks juhiti kirjalikes ettepanekutes 29.07.2020.a ja 15.11.2022.a tähelepanu sellele, et ÜPs ei ole määratletud ega täpsustatud rohevõrgustiku ruumilisi tingimusi piisavalt detailselt ja nii on võimalik lageraietega oluliselt kahjustada rohevõrgustiku toimimist. Samuti ei ole peetud vajalikuks määratleda miljööväärtuslikke metsaalasid ja nii raiutakse miljööväärtuslikud puistud lagedaks.
KAH alasid on Saaremaa valla üldlplaneeringu 14.10.2022 avalikustatud versioonis käsitletud üksnes RMK tõlgenduses ja (äri)huvidest lähtuvalt, jättes kõrvale kohalike kogukondade huvid ja vajadused. Sellega seoses saab jätkuda üldine lageraiumine ja kohalike elanike, külakogukondade elukeskkonna oluline halvendamine. Täiesti arusaamatu on RMK „õigus“ eirata kohalike elanike huve ja elulisi vajadusi.
Valla ÜPs ei ole selget eesmärki ega huvi määratleda kogukonnale ja kohalikele elanikele olulistes metsades (metsamaastikel) selgeid, täpseid juhiseid (lage)raietele tingimuste seadmiseks nn rohealadel, sh puhkemetsades, parkmetsades, rohevõrgustiku metsades, miljööväärtuslikes metsades ja endistes keskkonnakaitse eesmärgiga metsades, nn kaitsemetsades.
Saaremaa vald reageeris ka eitavalt Keskkonnaameti küsimusele, kas vald on huvitatud saama teateid ja ülevaadet valla territooriumil registreeritud metsateatistest. Sellega loobus vald võimalusest saada operatiivset ülevaadet valla haldusala metsades toimuvatest (lage)raietest, raieintensiivsusest, raieulatusest, metsamaastike muutustest ja muust olulisest kohalikele elanikele ja külakogukondadele nende elukeskkonna kvaliteedi halvenemisest teada saamiseks.
Kokkuvõtvalt saab järeldada, et Saaremaa vald ei ole soovinud kasutada neid õiguslikke võimalusi, mida juba praegu annavad nii metsaseadus, looduskaitseseadus, planeerimisseadus ja Euroopa maastikukonventsioon metsakasutuse suunamiseks ja kujunemiseks säästlikumaks ning kohalikele elanikele, kogukondadele loodussõbralikumaks, elukeskkonda väärtustavaks ja kohalikku toimetulekut soodustavaks.
Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Seda, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, nõuab kevadel Riigikogusse arutelule liikunud rahvaalgatus kodumetsade kaitseks ning toetab laiem avalikkus. Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77 % elanikkonnast.