NARVA-JÕESUU

Narva-Jõesuu KAH-alaks on Auga mets. Varem oli see mets kaitsemetsaks, mille majandamisel lageraiet reeglina ei tehtud. 2017. a paiku algasid kunagises linna sanatooriumimetsas ulatuslikud raied nii era- kui ka riigimaal. Seoses suurenenud metsaraie ohuga kogusid  Narva-Jõesuu, Narva ja teiste lähedaste omavalitsuste elanikud 2018. aasta kevadel Auga männimetsade kaitseks 1111 elektroonilist ja 1829 käsitsi antud allkirja (loe rahvaalgatust siit)

Kohaliku kogukonna soovil ja linnavalitsuse finantseerimisel sai 2018. aasta suvel tehtud Auga metsa kohta ka ülevaatlik ekspertiis  metsa  väärtustest ja võimalikest metsa säästvatest majandusvõtetest — „Auga mets looduskaitsealaks, puhkemetsaks ja parkmetsaks“.

Narva-Jõesuu linnavolikogu esimees Veikko Luhalaid rääkis 2018 aprillis Põhjarannikule, et omavalitsus hakkab peagi koostama linna üldplaneeringut ning selle käigus saab metsaraiele piiranguid kehtestada. 

RMK nõudis, et üldplaneeringus lubataks RMK majandatavates metsades kõiki raieliike ja väitis mh, et RMK-l on kohustus kõik raieküpsed metsad uuendada (väärväide, Keskkonnaõiguse Keskuse õigusanalüüs on selle väite tänaseks ümber lükanud). Valikraiet ja püsimetandust ei saavat aga metsade majandamisel rakendada. 

Tulemusena   Narva-Jõesuu linna uues üldplaneeringus metsaraietele tingimusi ei märgitud ja metsa kohaliku kaitse alla ei võetud. Üldplaneering võeti seega kahjuks vastu ilma kohaliku omavalitsuse plaanitud täiendavate suunisteta.

Pärast kaasamiskoosolekuid ja arutelusid tehti metsa ja kohalike vaates halvad otsused ja Auga mets jaotati RMK otsuse järgi kaheks osaks: Auga parkmetsaks, kus uuendamiseks kasutataks aegjärkset raiet ja Auga metsaks, kus kasutataks metsa uuendamiseks väikeseid kuni 2 ha lageraielanke kuuse enamusega raieküpsete puistute uuendamiseks.

Lageraielankidele kohustati jätma vähemalt 30 elustikupuud (säilikpuud) hektari kohta.  Kahjuks sai Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030 RMK survel vastupidine sellele, mida soovisid kohalikud elanikud.

Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Seda, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, nõuab kevadel Riigikogusse arutelule liikunud rahvaalgatus kodumetsade kaitseks ning toetab laiem avalikkus. Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77 % elanikkonnast.

Kogenud metsaekspert Vello Keppart inventeerimas 7. juulil 2018 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas, väärtuslikul maastikul, riikliku tähtsusega rohekoridoris. Foto: Olga Orlova.
Kogenud metsaekspert Vello Keppart inventeerimas 7. juulil 2018 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas, väärtuslikul maastikul, riikliku tähtsusega rohekoridoris. Foto: Olga Orlova.