KOSE

MTÜ Kose valla Loodusselts on Kose vallaga üldplaneeringu (ÜP) osas kohtus, sest planeeringus ei ole arvestatud tasakaalukalt metsa kõikide väärtustega ja prevaleerib majanduslik huvi. Kogu ÜP menetluse aja, veidi üle aasta, väitis vald vääralt, et omavalitsus ei tohi ega saa ise metsa majandamisele piiranguid seada. Lõpusirgel juhiti sellele kui valeinfole tähelepanu, misjärel vald muutis oma sõnastust ja kirjutas, et nad ei pea vajalikuks metsamajandusele piiranguid seada.
Kose juhtumist on kirjutanud mitmel korral üleriigiline meedia. ETV sarjas Osoon oli ühest mitmest kaasamiskoosolekust lausa eraldi saade.
Protokollides, sh ka Osooni saates olnud kaasamiskoosoleku protokollis on mitmeid lahknevusi päriselt toimunuga ja kohalikud heidavad RMK kaasamisviisile ette mitmeid jämedaid eksimusi.
Näiteks 15.12.2020 koosolekule ei lubatud rohkem, kui 3 kogukonna liiget. Sooviga teha ülekanne zoomis  ei nõustutud. Vaatamata COVIDI-19 viiruse intensiivsele levikule ei olnud RMK nõus koosolekut ka ära jätma. Koosolekut saab järelkuulata sellelt lingilt.

Kose ja Ravila alevikes ja Võlle ning Vardja külas koguti lageraiete vastu ka allkirju.
Tahteavaldusele kirjutas alla üle 1000 inimese, millest 400 olid käsitsi antud allkirjad. Kõik allkirjad on RMKle ja kohalikule omavalitsusele edastatud juba 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses. Allkirjade kogujad on veendunud, et 98% elanikest on lageraiete vastu. Tänu kohalike initsiatiivile sai osades esialgu raiesse määratud metsades tuvastatud vääriselupaigad. Kohalikel tekkis seetõttu küsimus, kuidas sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kelle ülesanne on enne raie tegevust veenduda kõikides looduskaitseväärtuses ja need kaitse alla võtta, väärtuslikud alad hoopis raiesse määrata. Lisaks nägid kohalikud RMK tegutsemises ka FSC nõuete rikkumisi, näiteks kohalike kaasamise puudulikkus ja loodus- ning kultuuriobjektide lõhkumised (allikad, kiviaed).

Kokkuvõttes ei pidanud vallavalitsus koos volikoguga vajalikuks toetada kohalike elanike soove ja ettepanekuid kohaliku metsakasutuse osas. Selleks salatseti elanike ees, varjati kokkuleppeid RMK-ga, tehti nn poliitilisi “käike”. Kose kogukonna olukorras ja sarnases olukorras mujal KOVis tekib küsimus, et milleks siis kohalikele omavalitsus, kui see ei hoia elukeskkonna kvaliteedi vaidlustes oma elanike poole?

Kohalikud on intensiivsete metsaraiete vastu. Kohalikud ei soovi keelata majandustegevust täielikult. Metsi võib majandada tasakaalukalt ja säilitades metsa kõik teised väärtused. Metsadel on ju ka kultuuriline, sotsiaalne ja ökoloogiline väärtus.

Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Seda, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, nõuab kevadel Riigikogusse arutelule liikunud rahvaalgatus kodumetsade kaitseks ning toetab laiem avalikkus. Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77 % elanikkonnast.