KEILA
Keila linna lugu illustreerib olukorda, kus omavalitsus väärtuslike metsade pärast RMK-ga piike murrab, kuid survestatakse oma seisukohast taanduma.
Niitvälja/ Tammiku tee looduslikud alad moodustavad olulise osa kogu Keila linna territooriumist ja paiknevad Keila linna lääneosas, raudteest põhja pool. Roheala on väga mitmekesine. Rohealal esineb ürgloodust, pärandkooslusi, kultuuriloolisi, ajaloolisi ja looduskaitseliselt tähtsaid objekte. Samuti paiknevad seal vanad talukohad. Niitvälja/ Tammiku tee looduslik ala on täna osa Harju maakonna rohelisest võrgustikust – tegu on osaga tuumalast, mis laieneb Lääne-Harju valla territooriumile. (Link avalikul väljapanekul olevale üldplaneeringule)
Keila linn seadis koostatavas üldplaneeringus Niitvälja-Tammiku tee väärtuslikule looduslikule alale, mis hõlmas mh liigirikkaid loometsi, lageraie keelu. Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin nõudis linnalt lageraie keelu kustutamist: “ RMK jääb ka varasemas Keila linna koostatavat üldplaneeringut puudutavas kirjavahetuses viidatud seisukohale, et niivõrd ulatuslike majanduspiirangute seadmine ilma alternatiivsete kompensatsioonimeetmete kirjeldamiseta ei ole õiglane maaomanike suhtes ning puidu kui taastuva loodusvara kasutuse piiramine raskendab Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist, milleks tuleb lähitulevikus puidukasutuse mahtu suurendada mitte protsentides vaid kordades. Kvaliteetse ja kõrget lisandväärtust loova puidu kasvatamise eeldus on kvaliteetsed metsakasvatustööd, sh selleks eelduste loomine lageraie näol. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja eelnõust eemaldada leheküljel 71 Niitvälja/ Tammiku tee looduslik ala kasutustingimustes toodud lageraie keeld.”
Metsaspetsialistid Vello Keppart ja Leo Filippov, kes Keila linna raietingimuste seadmisel nõustasid, väljendasid hämmingut, et liigirikaste loometsade hoiu taotlusele üldplaneeringus vastati sellisel viisil. RMK seisukoht läheb vastuollu nii rohepöörde, kliimaeesmärkide, elurikkuse hoiu kui ka 2022 aastal vastu võetud “Uue Euroopa Liidu metsastrateegiaga”. Nimelt on metsastrateegias selgelt öeldud, et lageraie on üks peamisi elurikkuse kadumise põhjusi raadamise kõrval.
Metsaspetsialistid selgitasid metsaülemale, et lageraie keelamine ei tähenda metsa puidulise kasutamise olulist piiramist, sest teised raieviisid (valikraie, häilraie, veerraie, aegjärkne raie ja kombineeritud turberaie) võimaldavad nii tarbesortimentide saamist metsast kui ka mitmekülgset metsa hüvede (ökosüsteemi teenuste) kasutamist metsaökosüsteemi (mükoriisavõrgustikku) kahjustamata. Tõsi, lageraiega saab raieringis (30…120 aasta jooksul) üks kord tulu kätte, kuid metsaomanikule makstav kännuraha on võrreldes aastakümnetega metsa hooldusega tehtud kuludega võrreldes hoopis miinuses! Turbe- ja valikraietega majandades saab kasvavast metsast pidevalt tulu vastavalt vajadusele ja müües kallimaid sortimente ümarmetsamaterjalina oksjonil.
Metsa puit on taastuva ja taastumatu loodusvara määratluses piiri peal, sest taastuv loodusvara peaks taastuma saja aastaga. Metsa puhul puurinne taastub, kuid metsaökosüsteemi (mükoriisavõrgustik ja elukooslused, mis vastavad kindlatele keskkonnateguritele, st kasvukohatüübile iseloomulik elustik) taastumine võtab aega sajandeid. Metsa kõrvalkasutust saab kordades suurendada kui puidu kasutust vähendada säästvuse piiridesse.
Just lageraie ei täida kliimaeesmärke, küll aga valikraie ja mingil määral turberaied. Äärmisel juhul kitsas lageraielank kuni 1 ha, et kuusikud uuendada segametsaga.
Metsakasvatustööd peavadki olema kvaliteetsed: metsa lõikaja teab, kuidas puistu reageerib hooldusraietele, oskab planeerida ja rakendada valikraiet, väike ja kitsas lageraie on ainult siis kasutatav, kui valikraie või turberaie ei anna tulemusi. Raielanki ei sõideta rooplikuks, suvistest raietest loobutakse, täidetakse head metsade majandamise tava ja säästva metsanduse kriteeriumeid. Lageraie, eelkõige suured lageraied, ei anna eeldust kvaliteetse puidu kasvatamiseks vaid hävitab metsaökosüsteemi toimimiseks vajalikku elurikkust, lagastab metsamaastiku ilu ja võtab ära aastakümneteks mitmeid teised metsade hüvede kasutamise võimalused.
Vastasseisu tulemusena sai RMK oma tahtmise ning Keila linna üldplaneeringu seletuskirjast eemaldati Niitvälja/Tammiku tee loodusliku ala kasutustingimustest lageraie keeld. Viide dokumentidele.
Niipalju siis omavalitsuste võimalustest RMK surve all kohalikele olulisi metsi kaitsta.
Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Seda, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, nõuab kevadel Riigikogusse arutelule liikunud rahvaalgatus kodumetsade kaitseks ning toetab laiem avalikkus. Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77 % elanikkonnast.