Kehra terviseradade ümbruse metsa oli peale 2008. aasta metsaseaduse muutmist juba väga intensiivselt lageraiutud. 2022 toimus Kehra metsa majandamise uute plaanide asjus ettepanekute kogumine ja kaasamiskoosolek.

Kohale tulnud leidsid, et kavandatavad lageraied rikuvad kohalike tervist ja häirivad heaolu: väheneb müratõke asula ja raudtee vahel, intensiivistuvad tuuled, väheneb metsa võime puhastada Kehra tehasest tulevat saastunud õhku ning kahaneb ala, kus on tõhusalt stressi alandav metsavaikus.

RMK väitis koosolekul, et neil on kohustus metsa uuendada (väärväide, KÕK-i õigusanalüüs on selle väite tänaseks ümber lükanud). Metsa vanuselise jaotuse statistikaga oli manipuleeritud, vastavalt soovile presenteeriti raie-eelses statistikas majandatava metsa vanuselist jaotust, raiejärgses aga lisati majandatavale metsale ka kaitsealune mets, selleks et vana metsa osakaal paistaks suurem.

Kehra metsa lageraiete vastu algatati petitsioon, millele kogunes nädala ajaga ca 250 allkirja. Allkirjade ja Anija vallavanema kaasabil jõuti RMKga kokkuleppele, et osa plaanitavatest lageraietest jäävad esialgu siiski ära. Paar metsaeraldist otsustati kaheks jaotada ja raiuda siis vaid üks osa. Neist ühe puhul võeti vastupidiselt kokkuleppele alusmets maha kogu esialgse terviku ulatuses, mitte kokkulepitud poolel. Loe siit seda kajastavat Eesti Päevalehe artiklit.

Asjaajamine polnud selle juhtumi puhul jõukohane ei kohalikele ega kohalikule omavalitsusele. Sellest lähtub vajadus, et inimestele olulised metsad, asulalähised kodumetsad, nn KAH-alad tuleks majandada üksnes püsimetsadena. RMK saaks täita seadust ja metsa majandada metsa  ökoloogilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid väärtusi silmas pidades.

Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Seda, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, nõuab kevadel Riigikogusse arutelule liikunud rahvaalgatus kodumetsade kaitseks ning toetab laiem avalikkus. Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77 % elanikkonnast.