JÕGEVA
Jõgeva valla üldplaneeringu lugu on sarnaselt Narva-Jõesuuga näide sellest, kuidas kohalik omavalitsus eelistab üldplaneeringus jääda üldiseks ja arvestades RMK soovi, mitte metsade kasutusele tingimusi seada.
Kohalikud soovisid, et algatataks teemaplaneering, mis käsitleks ja täpsustaks üldplaneeringu piiranguid rohevõrgustikus, puhkemetsades, väärtuslikel maastikel ja mujal. Vald küll nõustus, et teemaplaneering oleks sobilik viis küsimusi lahendada, kuid lubadust seda koostada ei andnud ning piirdus puhkealade ja terviseradade piirkondade metsade majandamisele üldiste põhimõtete määramisega. Täpsemate tingimuste määramiseks tarvidust ei nähtud.
Teiseks ettepanekuks kohalike poolt oli, et kantaks digitaalsele kaardile ka alad, mis täidavad hoiumetsade ja kaitsemetsade ülesandeid.
Vald vastas, et üldplaneeringu raames on määratud puhkealad ja terviserajad ja muud väärtused, nt rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud. Igale teemale olevat üldplaneeringu raames määratud omad tingimused. Eraldi hoiu- ja kaitsemetsi nad üldplaneeringu raames ei määranud põhjendusega, et seaduses need kategooriad puuduvad. Kokkuvõtvalt ei kirjutanud vald üldplaneeringusse sisse täpsustavaid nõudeid metsade kasutusele.
Seoses metsaseaduse muutmisega ja kaitsemetsade kategooria ära kaotamisega 2008. aastal on metsade sotsiaalsete ja looduslike hüvede kaitse (rohevõrgustik, puhkealad, väärtuslik maastik jm) oluliselt nõrgenenud. Eelmises valla üldplaneeringus olid kaitsemetsa nõuded sees, kuid hoolimata sellest, kui auklikuks ja lagedaks on Kassinurme väärtusliku maastiku ja puhkeala metsa rohekoridorid raiutud, uude ÜP-sse kahjuks täiendavad piirangud sisse ei kirjutatud. Rahvale oluliste riigimetsade säilimiseks püsimetsana tuleb neid ka vastavalt majandada ja see nõue kirjutada seadusesse.
Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Seda, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, nõuab kevadel Riigikogusse arutelule liikunud rahvaalgatus kodumetsade kaitseks ning toetab laiem avalikkus. Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77 % elanikkonnast.
