märtsil 2022 tegid neli organisatsiooni avaliku pöördumise Riigikogu ja valitsuse poole kodumetsade kaitseks, millega on liitunud 30 organisatsiooni.

 Tänane hetkelistest majandushuvidest lähtuv intensiivne metsamajandamise praktika ei taga jätkusuutlikku elukeskkonda ja välistab Eesti metsade erinevaid funktsioone säilitava rolli. Uuendusraied, sh lageraied tuleb peatada kõigis linnade, asulate, külade ja elamute lähedastes riigimetsades, sh kõigil KAH-aladel, looduskaitse- ja hoiualadel.

Rahvaalgatusele allakirjutajad peavad kiiremas korras vajalikuks:

lõpetada Eesti metsade lagedaks raiumine uuendamise ettekäändel;
peatada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jätkusuutmatu ja ebaefektiivne metsade majandamine, näiteks puidu müük alla turuhinna ja suur raiesurve ning raietest tingitud teedeehitused;
kehtestada piirangud, mille järgi kohalikele kogukondadele olulistes riigimetsades (KAH-alad) ning looduskaitse- ja hoiualadel tuleb majandada peamiselt püsimetsana või hooldusega;
võimaldada lindudele ja loomadele pesitsusrahu kõigis metsades;
tagada metsade elukeskkonna kaitsefunktsioon ja kriiside stabiliseerimise võime ka äärmuslike olude tekkimisel, näiteks sõja puhkemisel;
kaitsta metsi nii, et seal säiliksid võimalused koriluseks, puhkamiseks, matkamiseks ja varjumiseks ning puidu tagavara, mis võimaldaks keeruliste aegade üleelamist.

Aasta tagasi pöörduti Riigikogu ja valitsuse poole seoses murega kohalike kogukondade ja elanike kodumetsade nn KAH-alade majandamise pärast. Siis kirjutati, et KAH-alade majandamise kaasamise protsess pole sisuline ega rahulda kohalike kogukondade esindajaid. Vahepeal on maailm drastiliselt muutunud ja meie tookord väljendatud mured on nüüd veelgi aktuaalsemad. Asulate lähedased kodumetsad kannavad muutunud maailmas veelgi olulisemat sotsiaalset, virgestavat ja turvatunnet andvat rolli, kaitstes saastuse, müra ja äärmusliku ilmastiku eest ning pakkudes võimalust kodu lähedal looduses tervistavas keskkonnas nautida loodust, matkata, sportida, marju ja seeni korjata.