KAH-alade õiguslik taust

SEADUSTE MUUTMINE AJAS

Praegused KAH-aladeks määratletud alad kuulusid kuni 2009. aastani seaduses määratletud kaitsemetsade hulka. Aastatel 1991 – 2008 oli metsaseaduses kolm metsakategooriat: kaitse-, tulundus- ja hoiumetsad. Kaitsemetsa põhiline funktsioon oli keskkonnaseisundi kaitse.

Hoiumets oli kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. Hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets oli tulundusmets. Sellest ajast ei ole metsaseaduses määratletud metsade kategooriaid ja metsa käsitletakse ühtse mõistena, mis kaotab eristuse majandatavate ja kaitstavate metsade vahel. (lähtutakse ministri määrustega kinnitatud majandus- ja kaitseeesmärkidest.

Hetkel kasutab RMK valdavalt käibemõistet majandusmets, mida metsaseaduses siiski ei eksisteeri. Metsa, seal hulgas ka KAH-alasid käsitletakse ühtse mõistega mets, mis kaotab eristuse majandatavate ja kaitstavate metsade vahel. Valdavalt on metsade kohta kasutusel käibemõiste majandusmets, mida metsaseaduses ei eksisteeri.

"Aastatel 1991 - 2008 oli metsaseaduses kolm metsakategooriat: kaitse-, tulundus- ja hoiumetsad."

KAH-ala mõiste käibeletoomine RMK poolt langes samasse aega 01.09.2017 jõustunud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega. See oli märgiline muutus, mis metsaseaduse §43 lõikes 9 all sätestas nõude kaasata riigimetsa majandamisel metsamajandamise tööde planeerimisse kohalik kogukond või elanikud. Aga kõik muud riigimetsa majandamise punktid on tahaplaanile lükatud ja RMK kaasab arutellu ainult metsauuenduse (lageraie) teema alusel. RMK ignoreerib seaduse selle sätte olemust. Metsa saab ja peab majandama mitmekülgselt, mitte ainult raiudes, raie on ainult üks osa. Vt ka metsaseadust § 48, lg 2.

KAH alade määramist ja majandamist reguleerib ainult RMK asutuse sisene dokument, mida pole avalikuks tehtud. KAH-alad ei ole metsa majandamist puudutavate seaduste tähenduses juriidiline mõiste ja seda ei ole õigustloovates aktides reguleeritud, mistõttu pole tagatud õiguslik selgus avalikku huvi puudutavate metsade majandamisel. KAH-alade mõiste on seetõttu üksnes RMK asutusesiseseks kasutamiseks loodud töömõiste, millel puudub juriidiline definitsioon. RMK juhatuse 10.12.2019 otsusega nr 1-32/97 on KAH-alade mõiste lisatud RMK asutuse sisesesse dokumenti: „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhendis”.

Vastuolud ja probleemid

KAH-alade teemal 2021. aasta aprillis 28 kogukonna poolt tehtud ühispöördumises on selgitatud: “KAH metsade jäävad täna hallile alale, kuna ei kajastu täna üheski seaduses. KAH alade mõiste on aegade jooksul varieerunud. Ühestki seadusest, sealhulgas Metsaseadus, seda praegu ei leia.”

märtsil 2022 tegid neli organisatsiooni avaliku pöördumise Riigikogu ja valitsuse poole kodumetsade kaitseks, millega on liitunud 30 organisatsiooni.

Tänane hetkelistest majandushuvidest lähtuv intensiivne metsamajandamise praktika ei taga jätkusuutlikku elukeskkonda ja välistab Eesti metsade erinevaid funktsioone säilitava rolli. Uuendusraied, sh lageraied tuleb peatada kõigis linnade, asulate, külade ja elamute lähedastes riigimetsades, sh kõigil KAH-aladel, looduskaitse- ja hoiualadel.

Rahvaalgatusele allakirjutajad peavad kiiremas korras vajalikuks:

lõpetada Eesti metsade lagedaks raiumine uuendamise ettekäändel;
peatada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jätkusuutmatu ja ebaefektiivne metsade majandamine, näiteks puidu müük alla turuhinna ja suur raiesurve ning raietest tingitud teedeehitused;
kehtestada piirangud, mille järgi kohalikele kogukondadele olulistes riigimetsades (KAH-alad) ning looduskaitse- ja hoiualadel tuleb majandada peamiselt püsimetsana või hooldusega;
võimaldada lindudele ja loomadele pesitsusrahu kõigis metsades;
tagada metsade elukeskkonna kaitsefunktsioon ja kriiside stabiliseerimise võime ka äärmuslike olude tekkimisel, näiteks sõja puhkemisel;
kaitsta metsi nii, et seal säiliksid võimalused koriluseks, puhkamiseks, matkamiseks ja varjumiseks ning puidu tagavara, mis võimaldaks keeruliste aegade üleelamist.

Aasta tagasi pöörduti Riigikogu ja valitsuse poole seoses murega kohalike kogukondade ja elanike kodumetsade nn KAH-alade majandamise pärast. Siis kirjutati, et KAH-alade majandamise kaasamise protsess pole sisuline ega rahulda kohalike kogukondade esindajaid. Vahepeal on maailm drastiliselt muutunud ja meie tookord väljendatud mured on nüüd veelgi aktuaalsemad. Asulate lähedased kodumetsad kannavad muutunud maailmas veelgi olulisemat sotsiaalset, virgestavat ja turvatunnet andvat rolli, kaitstes saastuse, müra ja äärmusliku ilmastiku eest ning pakkudes võimalust kodu lähedal looduses tervistavas keskkonnas nautida loodust, matkata, sportida, marju ja seeni korjata.

Põhiseadus, looduskaitseseadus, planeerimisseadus, metsaseadus näevad ette metsa jaoks ka palju teisi funktsioone kui ainult puidu varumine, ent tänane riigimetsade majandamine on tugevalt kaldu intensiivse raiumise suunas. Kutsume üles kiiremas korras muutma metsamajanduslikke regulatsioone nii, et metsade erinevad funktsioonid – ökoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised – oleksid ka tegelikult ja mitmekülgselt täidetud ja seejuures kogukondade kodumetsad kaitstud. Ainult puidu varumisele keskendunud metsamajandamise põhimõtted pole riigimetsas õigustatud ning asulaid ümbritsevates metsades peavad lageraied olema keelatud.

"Ainult puidu varumisele keskendunud metsamajandamise põhimõtted pole riigimetsas õigustatud ning asulaid ümbritsevates metsades peavad lageraied olema keelatud."